Paari nädala jooksul on maakonna päästjad toonud lastele rõõmu kahel korral. Kui läinud nädalal valmis Palamusele uisuplats, siis neljapäeval avati Esku lastele koht, kus noored saaksid lõbusalt ja samas ohutult aega veeta.
Kuid siin on suur aga. Päästjad ja vabatahtlikud teevad seda omast vabast ajast ja suure südamega. Niigi nappidest vahenditest näpistatakse viimast, sest nähti, et lastel pole kuskil aega veeta. Ning kui üle mitme aasta on korralik talv, napib uisuväljakuid, kus külmalinna või maakonna lapsed saaksid uiskude sahisedes aega veeta.
See on suur mõttekoht. Ehk tuleks lapsevanematel koolide ja lasteasutuste lähedale uisuplatside rajamisega päästjatele appi tulla? Päästjad aitaksid voolikute ning kohalik omavalitsus või vee-ettevõte veega. Üheskoos võiks valmida koha, kus saaks sportida nii lapsed kui ka vanemad. Aega pole küll kellelgi ülemäära, kuid päästjatel kipub seda eriti nappima. Võib-olla oleks paslik neile abikäsi ulatada nagu seda nemad meile iga päev teevad.
Seda enam, et uisuplatside avamisel õpetavad nad lastele ohutut käitumist ja aukartust vee ja jää vastu. Ja teadmist, et jala, oksa või kiviga katsutud jää ei pruugi olla piisavalt tugev, et inimest kanda. Just need tarkused aitavad ära hoida õnnetusi. Lisaks süstitakse lastesse teadmisi, kuidas ohuolukorras käituda. Kuid ka seda teevad päästjad omast vabast ajast, näpistades jõudusid niigi pisikestest ressurssidest.
Ilmselt tuleks siinkohal kõigil mõelda, kuidas me saaks vahelduseks ka päästjatele appi tulla.
