Põltsamaa komando päästjad rajasid neljapäeval Esku lastele liuvälja ning ühtlasi korraldati infopäev, kus neid hoiatati veekogude ohtliku jää eest ja kutsuti lapsi lõbutsema just kindlale maale tehtud liuväljadel. Ühtlasi anti juhtnööre, kuidas kasutada jäänaaskleid, mida igaüks proovida sai ning õpetati läbi jää kukkunud hädalist jääaugust välja aitama. Päästjad tutvustasid teisigi päästevahendeid.
Esku lastele avatud liuväli on teine, mille päästjad on oma jõududega rajanud. Eelmisel nädalal valmis Jõgeva kutseliste ja Palamuse vabatahtlike toel liuväli Palamusele. „Põhimõte on see, et püüame nii palju kui võimalik luua lastele võimalusi, et nad saaks liugu lasta ja uisutada,“ rääkis Lõuna päästekeskuse ennetustööbüroo juhtivspetsialist Tõnu Vare.
Infopäevadel jagatavad juhtnöörid kuluvad nii lastele kui ka vanematele marjaks ära. „Esimene on see, et lapsed oskaksid mõista, et esimeste külmadega ei ole mõtet jää peale minna, kuna jää ei ole paks. Et nad mõistaksid, et kui jää jala, puuoksa või kiviga katsudes katki ei lähe, ei tähenda, et jääle minna võib,“ tõi Vare näiteks.
Ent ka vanematele kulub õpetussõnade meenutamine ära. „Kui vaatame, kellega õnnetused juhtuvad, siis on need ikkagi täiskasvanud ja vanemad inimesed. Ma ei oska öelda, kas nad on tarkused ära unustanud või arvavad, et nendega õnnetusi ei juhtu. Aga ka täiskasvanutega tuleb tegeleda ja eks me tegelemegi,“ nentis Vare.
Kaks avatud liuvälja ei jää aga viimasteks. „Meie maakonnas tuleb neid kindlasti veel, aga täpseid kohti ei saa praegu öelda,“ sõnas juhtivinspektor.
Liuvälja tegemine sõltub lisaks päästjate energiale ja ressursile suuresti ka ilmastikust ning kohast, kuhu uisutamiseks kõlblik plats rajatakse. Keskmiselt võib platsi tegemiseks kuluda nädal või isegi poolteist. Kuid palju saavad ka abivalmid inimesed ära teha.
„Koolide ja lasteasutuste juures, kus on võimalik liuvälju teha, võiksid selle enda peale võtta aktiivsed lapsevanemad. Me oleme selle võtnud oma hobiks, sest näeme, et lastel ei ole kuskil oma vaba aega turvaliselt veeta,“ tõi Tõnu Vare välja, tõdedes, et päästjad saaksid tublisid lapsevanemaid aidata näiteks voolikutega, millega vett lasta. Ilmselt toetaks tegusat ettevõtmist ka kohalik omavalitsus või vee-ettevõte.
KERTTU-KADI VANAMB
