Ehkki Jõgevamaa Päästeteenistus lakkab töötamast iseseisva organisatsioonina, raamatupidamine, rahandus ja personaliarvestus koondatakse Tartusse ning otse keskusele hakkavad alluma ka inspektorid, jäävad kõik kohapealsed tuletõrjekomandod Jõgeval, Põltsamaal, Mustvees ja Palamusel alles. Tabivere tugikomando ning Lähte komando lõpetavad 1. märtsist töö ning hakkavad tööle ühise Tabivere komandona.
“Ümberkorraldused puudutavad siiski peamiselt administratiivset poolt ja päästekomandode operatiivvalmiduses ei muutu midagi,” kinnitas Päästeameti avalike suhete büroo juhataja Beata Perens.
Ametlikult hakkab Jõgevamaa Päästeteenistus kandma Lõuna Päästeteenistuse Jõgeva osakonna nimetust, kuid Perensi sõnul hakatakse tõenäoliselt paralleelselt kasutama ka endist nime, mis rahvale suupärasem ja sisse harjunud. Samuti jääb kasutusele maakondlik sümboolika.
“Reformi põhjuseks on, et me kahjuks ei jõua kõiki valdkondi kõigis 15 maakonnas võrdselt arendada. Suurematesse keskustesse kogutakse kokku tugiteenused, nagu raamatupidamine, juriidiliste probleemide lahendamine, personalitöö ja muu selline. Igas keskuses luuakse avalike suhete ja ennetustöö osakond, mis aitab tuua Päästeameti töö inimesele lähemale,” rääkis Päästeameti pressiesindaja Beata Perens.
Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi selgitas, et Jõgeva osakonda juhib pealik, osakonna alluvusse jääb tööle ka juhtivspetsialist, kes tegeleb ennetustööga ja komandodega, kriisireguleerimise vanemspetsialist ja päästetehnika ning päästevarustuse spetsialist ning samuti kantseleispetsialist, kes hakkab tegelema kaebuste, sekretäritöö ja muu sellisega. Alandi kinnitas, et kõik komandod jäävad 1. märtsist alles ning nende koosseisu ei vähendata. Alandi sõnul koondatakse Jõgevamaa päästeteenistusest viis inimest ning neli asub tööle Tartusse.
“Päris ära kaovad Jõgevalt raamatupidamine, samuti tuleb edaspidi kõik ehitusprojektid ning detailplaneeringud kooskõlastada Tartus,? selgitas Alandi.
Esimest korda on kohalikus päästeteenistuse osakonnas 1. märtsist ametis ennetustöö spetsialist, kes selle töövaldkonnaga spetsiaalselt tegeleb, kuid seda tööd peavad tegema siiski kõik, alates tuletõrjujatest-päästjatest lõpetades juhtivspetsialistidega. Kriisireguleerimistööd ja ennetustööd hakatakse koordineerima Tartust, kust saab ka metoodilisi õppematerjale.
Lõuna Päästekeskuse direktor Margo Klaos ütles, et kõik inspektorid, kes töötasid Jõgevamaa Päästeteenistuses varem, jäävad tööle ka edaspidi. Kaks neist jätkavad tööd Jõgeval, kolmas keskuses, alluma hakkavad nad siiski kõik Tartule.
Tema sõnul kaob terves Lõuna-Eesti piirkonnas umbes 25 töökohta. “Juhtivtöötajate arv mõnevõrra väheneb,” selgitas Klaos. Muutub ka kohalike päästeteenistuste struktuur. “Kui varem oli tööl osakonna juhataja, tema asetäitja ja spetsialistid, siis nüüd jääb tööle vaid iga valdkonna spetsialist,” rääkis Klaos.
Kriisireguleerimisbüroo hakkab välja töötama riskianalüüse, andma nõu kohalikele spetsialistidele. Kohapealne spetsialist hakkab osalema maakondliku kriisikomisjoni töös nagu seni, suhtlema maavanema ja omavalitsustega ning aitama kriisisituatsioonide korral. “Jõgevamaa on selles mõttes õnnelik maakond, et siin on olemas kriisiolukordade reguleerimise plaan ning kriisikomisjon maavanema juhtimisel töötab,” ütles Päästeameti direktor Mati Raidma kevadel päästeteenituse ja maavalitsuse esindajatega kohtudes.
Tema sõnul tuleb päästeteenistust maavalitsuse tasandil väärtustada. Kriisireguleerimistöö ja hädaolukorras valmisolekul on päästeteenistus maavalitsuse peamiseks partneriks.
Klaose sõnul on kõige suuremaks muutuseks tavakodaniku jaoks see, et kõikides keskustes hakkavad tööle ennetusosakonnad. Ennetusspetsialistid hakkavad tegema koostööd maavalitsuste, omavalitsuste ja mittetulundusühingutega. “See tähendab muu hulgas, et hakkame rohkem käima koolides lastele tuleohutusest rääkimas, samuti teeme kõik selleks, et eakate kodudes juhtuks vähem õnnetusi, ka ajakirjanduses tahame rohkem tuleohutusele tähelepanu juhtida,” ütles Klaos. Alandi sõnul ei ole reform tuletõrjujate -päästjate lahkumist põhjustanud , kuid inimesed on ebakindlad nagu iga muutuse ees ning ei usu eriti olukorra paranemisse.
Päästetöötajate ebakindlust suurendab ka väike palk. Käesoleval aastal tuletõrjujate-päästjate palgad mõnevõrra tõusid, eelmisel aastal eraldati tänavuseks palgatõusuks 40 miljonit krooni. “Esimeses etapis tõusis palk 660 krooni võrra,” ütles Beata Perens. Teises etapis saavad palgaraha juurde eelkõige need osakonnad, kus palgad on kõige väiksemad. Arvestatakse piirkonna eripära, töö intensiivsust ja kvalifikatsiooni. “Olukord on praegu selline, et mõnedes maakondlikes päästeteenistuses on palgad poole kõrgemad kui teistes, kuigi töö on sarnane, püüame eelkõige palgataset ühtlustada,” ütles Perens. Jüri Alandi sõnul on Jõgevamaa koos Saaremaaga kõige vähem tasustatud päästeteenistus, Jõgevamaal on tuletõrjuja-päästja keskmine brutopalk 4500 krooni. Alandi loodab, et palgad teisest kvartalist siiski tõusevad.
EVA KLAAS
