Ilmad muutuvad jahedamaks – kütteperioodi algus on juba käega katsutav. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb veenduda küttesüsteemide korrasolekus.
Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija. Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda.
Tänavu 1. märtsist sisestavad pottsepad ja korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd küttesüsteemide portaali. „Seega on nüüd kõik korstnapühkimise aktid digitaalsel kujul kättesaadavad ja ei pea muretsema, et paberakt ära kaob,“ sõnab ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde.
Akti süsteemi kandmiseks on vajalik sisestada töö tellija andmed – teenuseosutaja vajab selle jaoks tellija nime ja isikukoodi. Keskkonnast leiab maakondade kaupa kõik kutsetunnistusega korstnapühkijad, pottsepad ja nende kontaktid, mis välistab võimaluse sattuda n-ö soss-sepa otsa.
Lisaks küttesüsteemi korrasolekule tuleb veenduda ka suitsu- ja vingugaasianduri olemasolus ja nende seisukorras. Andureid tuleb testida kord kuus vajutades test-nuppu, lisaks puhastada anduri avasid.
Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole piisavalt tugev ja selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest või on anduri eluiga lõppenud (märge viimasest anduril).
VOOREMAA
