Kel senini õunapuud veel lõikamata, need kiirustagu, et enne pungade pakatamist valmis jõuda. Tegelikult aga ongi pungad juba paisunud ning parim-enne lõikusaeg on möödas. Järgmine aeg lõikuseks saabub alles suvel – siis kui puud on täislehes.
Luua Metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder ütles, et suvine lõikus pole üldse halb. Aga kes raatsiks lõigata õunapuud, kus on õunad küljes? “Puule endale on juuli lõpp ja augusti algus lõikuseks tegelikult üldse kõige parem aeg. Aga paraku lähevad siis koos okstega ka õunad. Sellega peab siis arvestama, et poolvalmis õuntega pole midagi peale hakata, enamasti ei kõlba need millekski,” märkis ta. Siiski on meil õunu tavaliselt piisavalt, ükskõik millal neid kompostihunnikusse viia – kas sügissuvel aiast või kevadel keldrist. Nii et kel saagist kahju pole, võiks proovida. “Suvise lõikusega tuleb kõige vähem vesivõsusid, sest osa “auru” läheb viljade ning talveks valmistumise peale. Kevadine lõikus toob aga paraku kõige rohkem vesivõsusid,” tõi Aino Mölder veel välja.
Optimaalne lõikamise aeg pole pikk
Tänavu sai õunapuude lõikuseks “parim-enneˮ aeg otsa märtsi lõpuga, sest pungad olid selleks ajaks juba tublisti paisunud. Aino Mölder märkis, et tegelikult peaks lõikama enne, kui pungad paisuma hakkavad. “Optimaalne lõikamise aeg ei ole väga pikk, seda tööd saab teha pärast lume minekut ja isegi lume pealt saab lõigata, kui on sulailmad. Kui ettevaatlikult lõigata ja mitte väga rabistada, siis pungi väga palju maha ei tule,” tõdes ta.
“Samas on puu juba võtnud materjali juurtes ja puidus olevatest varudest ning paisutanud pungi. Kui pungade mõõtmed muutuvad suuremaks, siis seda saab teha ju üksnes millegi arvelt, mis on puul eelmisel suvel valmis varutud, ning justkui riiulitelele tagavaraks pandud; riiulite nimeks on säilituskoed ja sealt siis võetaksegi. Kui puu on juba varusid kulutanud, pole mõtet seda koos eemaldatavate okstega ära võtta, sest kulutatut saab kasutada paremal eesmärgil – rikkalikult õitseda ning kanda vilju,” selgitas Aino Mölder.
Sügisel lõikehaavad ei parane
Miinuskraadidega, eriti kui neid on rohkem kui kümme, on puu rabe, lõikepind ei jää hea ning suuremate lõikehaavade kaudu võivad puusse siseneda ka tüvemädanikke tekitavad lagundajaseened. “Kui lõigata detsembris või jaanuaris ja külma ei tulegi, ei juhtu puudega midagi hullu. Kui aga peaks tulema kangeid külmakraade, siis võib haavaringi servas, puidu ja koore vahel olev mikroskoopilise paksusega kambium saada külmakahjustusi. Et aga kambiumi ülesandeks ongi uute rakkude, sh haavakoe tootmine, siis ei parane lõikehaavad kuigi hästi ja ka koor võib lõikepinna läheduses lahti lüüa. Kas tuleb külma või ei tule, pole sügisel ju teada. Kui teaks, et ei tule, siis võiks hilissügisel lõigata küll,” lisas Mölder. Teisest küljest aga polegi sügisesel lõikusel suurt mõtet, sest lõikehaavad ei hakka paranema niikuinii enne, kui puu pole järgmisel suvel täislehte läinud. “Sügisel ja talvel on puud puhkeseisundis, kus nende elutegevus on miinimumis. Lõikehaavad aga paranevad siis, kui puu midagi toodab – seega aktiivse kasvuperioodi ajal. Puu toodab haavade parandamiseks, aga ka kasvuks ja arenguks vajalikku materjali siis, kui tal on lehed küljes. Elutegevus peab käima ‒ siis saab fotosünteesida nii haavade “lappimismaterjaliˮ kui kasvatada õunu, aga ka panna tallele energiavarusid järgmise talve, sh pakaseperioodide, üleelamiseks ning pungade paisutamiseks uuel kevadelˮ, rääkis Aino Mölder.
Põõsastel lõigake ära vanad oksad
Marjapõõsaid tasuks lõigata samuti varakevadel või siis sügisel enne talvituma minekut. “Õigem on muidugi kevadel. Kuid hiljaks ei tohi jääda ‒ sõstrapõõsaste pungad paisuvad eriti kiiresti! Välja tuleks lõigata mõned vanemad oksad. Kui igal aastal usinalt nõndaviisi toimida, siis ei pea ühekorraga üldse palju lõikama. Kolm ‒ neli vanemat oksa välja ja nelja-viieaastase ringiga saab niiviisi kogu põõsas ilusasti hooldatud. Eemaldatav oks tuleks maapinna lähedalt läbi lõigata võimalikult risti ja ühe lõikega. Vältida tuleks ovaalseid ja narmendavaid lõikeid ning okste muljumist. “Hädapärast sai põõsaid veel lõigata märtsi lõpus, aga tegelikult on põõsaste lõikamise aeg samuti möödas. Et talve meil tänavu õieti ei olnudki, on taimed ammugi stardivalmis.” Kui kiirelt läheb kevad, see selgub pea.
HELVE LAASIK
