Ühtekokku läheb uue liivapuisturimudeli väljatöötamine Same tegevjuhi Tarmo Teini hinnangul maksma umbes poolteist miljonit krooni. Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt kaasrahastatavast tootearendusprogrammist saadav 530 000 krooni suurune toetus katab sellest umbes kolmandiku.

Uue ketas-liivapuisturi väljatöötamise idee pärineb Same koostööpartnerilt, Rootsi firmalt Trejon AB. Selle firma müügivõrgu kaudu turustab Same suurema osa oma toodangust. Kui turul tekib nõudlus mingi uue masina järele, panevadki Trejoni ja Same esindajad pead kokku ning arutavad, kas Same saaks selle tootmisega hakkama.

Uut tüüpi ketas-liivapuisturi järele on tekkinud turunõudlus sellepärast, et mujal Euroopas, eriti Skandinaaviamaades suhtutakse teede, kõnniteede ja platside libedusetõrjesse tunduvalt tõsisemalt kui meil. Uus puistur aitab töövõtjal, kellelt omavalitsus libedusetõrje tellib, viimase nõudmisi paremini ning vähema aja- ja närvikuluga täita.

Valts-liivapuisturid, mida Same senini on tootnud, puistavad maha kindla laiusega liiva- või killustikuriba, ketaspuisturil saab aga ketta pöörlemiskiirust muutes muuta üsna laia skaala ulatuses ka masina töölaiust. Kõnniteele võib masin puistata materjali näiteks poole meetri laiuselt, platsile jõudes saab juht panna masina kerge nupukeeramisega liiva-killustikku kasvõi kaheksale meetrile puistama. Tähtis on seegi, et parkimisplatsidel puistab ketaspuistur materjali ka autode alla.

iii

Taevas appi

iii

Ketaspuistur pole ju küll iseenesest midagi põhimõtteliselt uut: sedalaadi masinaid on mujal maailmas ja teistes firmades ennegi toodetud. Küll aga on uudne Sames väljatöötatava masina juhtimissüsteem, mis võimaldab materjali väga täpselt doseerida. Omavalitsused, kes libedusetõrjet tellivad, annavad ju ette ka normi, kui suur kogus materjali ühele ruutmeetrile puistata tuleb. Kui „külvinorm” on juhtimissüsteemi sisestatud, siis on uus masin nii tark, et traktori kiiruse vähenedes või selle seisma jäädes – aga linnaoludes tuleb aeglustusi ja peatumisi ikka ette – vähendab see automaatselt kettale suunatava materjali kogust või keerab „kraani” hoopis kinni. Nii ei teki paksemalt täis külvatud kohti ega peatumispaikades killustikukuhja puisturi alla.

Kui uue masina nn rauaosa väljatöötamisega tegelevad Same peakonstruktor Taavi Tein ja tootmisjuhid eesotsas tootmisdirektor Vahur Jursiga, siis hüdraulikasüsteemi loomisel on abiks võetud Šveitsi hüdraulikafirma Bucher spetsialistid. Varasügisel alanud protsessi käigus on Same, Trejoni ja Bucheri esindajatest koosnev rahvusvaheline “ajutrust” paaril korral ka ühise laua taga istunud, muul ajal suheldakse omavahel elektroonilisi kanaleid pidi.

Soovi korral varustatakse uus masin “külvinormi” täpsemaks järgimiseks koguni GPS-seadmetega.

“Kui meie jaoks algul ulmelisena tundunud GPS-juhtimise plaane peeti, ütlesime Ansipi moodi, et tule taevas appi, aga nüüd oleme jõudnud sinnani, et midagi hakkab juba välja tulema,” ütles Tarmo Tein.

Nii et tegelikult tulebki taevas appi. Või täpsemalt võetakse appi taevas tiirlevad satelliidid.

Pigem nišitoode

Tarmo Teini sõnul saab uuest ketaspuisturist selle komplitseeritud ehituse ja kalli hinna tõttu nišitoode, mida igaüks endale soetama ei hakka. Samas on olemas kindel ring huvilisi, kes sellist toodet vajavad ning kes hinna üle väga ei kauple, küll aga esitavad väga kindlaid nõudmisi masina tehniliste võimaluste osas. Näiteks kasutatakse eri riikides erineva laiusega tänavahooldustraktoreid ja vastavalt sellele peavad ka nende järel veetavad liivapuisturid olema eri laiusega. Ning kuigi Skandinaaviamaades on igas suuremas asulas olemas maapinnast ülespoole tõstetud liiva- või killustikupunkrid, millele traktoriga alla saab sõita, konstrueeritakse puistur nii, et see suudaks end ise puistematerjali täis laadida ka siis, kui materjalikuhi maas on.

“Kuigi uue ketaspuisturi oleksime pidanud nii või naa välja töötama, on siiski hea, et selle jaoks EASi kaudu toetust saime,” ütles Tarmo Tein.

Tootearendustoetusega kaasnev mahukas aruandlus teda muidugi ülearu õnnelikuks ei tee, aga selle paratamatusega tuleb firmajuhil leppida. EAS on toetanud Samet ka varem kahe toote  — kettniiduki ja mini-rullipressi — väljatöötamisel. EASi kaudu saadud infrastruktuuritoetus aitas aga firma hoonetesse sisse saada vee ja kanalisatsiooni ning korda teha õueala ja juurdepääsutee. Kui uuesti toetust antakse, ju siis pole Same EASi lootusi varasematel kordadel petnud.

Uue ketaspuisturi loodavad Same mehed valmis saada veel enne tänavuse talve lõppu. Siis saab n-ö nullseeria eksemplarid kuhugi tööle saata: masina võimalikud vead tulevad ju välja alles töö käigus. Hea meelega näeks Tarmo Tein, et mõni masin hakkaks tööle ka Eestimaal. Siis oleks lihtsam sellel silma peal hoida. Ja äkki oleksid siis siinkandis ka teed natuke vähem libedad.

Küsimusele, kas majandussurutis ka Same tegemisi kuidagi mõjutab, vastas Tarmo Tein:

“Oleks meil veel ainult majandussurutis! Meid surub vanajumal ka veel!”

Tõepoolest: eelmine lumeta talv andis teehooldusmasinate müügile niikuinii tugeva tagasilöögi ja tänavugi pole veel kusagil Euroopas nähtud sellist lund, mis taolisi masinaid ostma innustaks. Aga loodetavasti ei jää tänavune talv siiski taevasse. Meie siin oleme ju esimese lumesauna juba saanud. 

iii

RIINA MÄGI