Möödunud laupäeval võõrustas Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum haruldasi külalisi: oma vanaisa lapsepõlvemail käis Oskar Lutsu Rootsis elav pojapoeg Anders koos abikaasa Lena, tütre Cecilia ning poegade Gustavi ja Philipiga. Kõik viis viibisid Palamusel esimest korda.
Kui Anders Luts oli aastaid tagasi korra Tallinnas viibinud, siis teised Lutsude pere liikmed olid üldse esimest korda Eestis. Suurema osa oma siinviibimise ajast veetsid nad Tartus, kus tutvusid põhjalikult Oskar Lutsu majamuuseumiga ja käisid linnaekskursioonil. Palamusel vaadati lisaks kihelkonnakoolimuuseumile üle kirik ja apteek (selle vanem osa oli omal ajal Oskar Lutsu, tema vanemate ja vendade eluase) ning süüdati küünlad Oskar Lutsu vanemate haual Palamuse kalmistul ja Oskar Lutsu sünnikohas Järvepera külas. Palamuse-mail tegi Lutsudele sisuka ingliskeelse ekskursiooni (eesti keelt nad kahjuks ei valda) Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi inglise keele õpetaja Tiiu Lind. Palamusel tegid Lutsud ka põgusat tutvust perekond Nõmmikuga. Selle pere pea Mart Nõmmik on Oskar Lutsu ema Leena vennatütre pojapoeg.
Oskar ja Valentina Lutsu ainus laps, 1918. aastal sündinud poeg Georg lahkus Eestist 1944. aastal. Esialgu pages ta Soome, kus elasid Oskar Lutsu filmimehest vend Theodor ja viimase abikaasa Aksella. Et Soome polnud eestlaste jaoks piisavalt turvaline paik, liiguti sealt koos edasi Rootsi. Kui Theodor ja Aksella kolisid Rootsist hiljem Brasiiliasse, siis Tartu ülikoolis farmaatsiat õppinud Georg Luts elas kogu ülejäänud elu Rootsi ülikoolilinnas Lundis ja töötas farmaatsiafirmades. Vanemad said seda, et Georg elus on ja Rootsis viibib, teada alles 1948. aastal. Kirjavahetust emaga (isa oli selleks ajaks juba surnud) julges Georg alustada alles 1950. aastate lõpus.
Rootsis tundmatu
Eestisse ei naasnud Georg Luts enam kunagi, ehkki teda siia korduvalt kutsuti. Et Saksa sõjaväes teeninud Georg Nõukogude okupatsiooni ajal Eestisse tulla ei soovinud, on mõistetav. Ent ta ei tulnud siia ka siis, kui Eesti juba vaba oli, ehkki aega oleks tal selleks olnud: Georg Luts suri 2004. aastal, kui Eesti oli juba üle kümne aasta olnud taas vaba riik.
“Ma ei küsinud isalt, miks ta Eestisse tulla ei tahtnud. Küll aga on mul endal selle kohta mõned oletused,” ütles Anders Luts. “Ühest küljest takistas Eestiga suhtlemist, eriti okupatsiooniaastatel, kindlasti hirm, teisalt võis isa tahta säilitada Eesti oma mälestustes sellisena, nagu see enne sõda oli. Lõpupoole polnud ta Eestisse tulekust võib-olla huvitatud ka sellepärast, et tema jaoks olulised inimesed olid siitilmast juba lahkunud.”
Anders Luts on sündinud 1959. aastal. Tema ema Ruth Ohlsson oli rootslanna ja Lutsude pere koduseks keeleks kujunes üsna loomulikult rootsi keel.
“Saan eesti keelest küll pisut aru, aga selle rääkijat minust kahjuks pole,” ütles Anders Luts.
Sellest, et tema vanaisa on eesti kirjanduse suurkuju, on Anders Luts lapsest peale teadlik olnud.
“Isa rääkis mulle vanaisast ja tema tähtsusest eesti kirjanduses. Teised eestlased, kes meie kandis elasid – ja Lundis on päris suur eestlaste kogukond – kinnitasid isa sõnu,” ütles Anders Luts.
Rootsis elavate eestlaste suurt arvu silmas pidades võiks eeldada, et Lutsu loomingut tunnevad ka rootslased või et vähemasti Lutsu peateos “Kevade” on rootsi keelde tõlgitud.
“Paraku tuleb tõdeda, et “Kevade” on tänini rootsi keelde tõlkimata ja Oskar Lutsust kui kirjanikust ei teata Rootsis midagi,” sõnas Anders Luts. “Minu jaoks on “Kevade” siiski tuttav raamat: mulle luges isa eestikeelset väljaannet, tõlkides seda n-ö käigu pealt rootsi keelde. Nii et võin öelda: olen kuulnud “Kevadet” oma isa unikaaltõlkes.”
Isa jälgedes
Anders või õigemini Anders Erik Luts on käinud isa jälgedes: ülikoolis õppis ta küll psühhiaatriks, ent suurema osa elust on ta, nagu isagi, töötanud ravimifirmades. Tema abikaasa Lena Margareta on arst. Ka Lutsude 22-aastane tütar Cecilia Margareta on otsustanud arstiks saada ning tal on käsil õpingud meditsiiniteaduskonnas. 18-aastastel kaksikutel Philip Georgil ja Gustav Erikult on veel pisut aega elukutset valida.
“Leidsime, et nüüd on paras aeg Eestisse tulla: lapsed on suured, saavad kõigest aru ja on oma perekonnaloost huvitatud,” ütles Anders Luts.
Oskar Lutsu majamuuseumiga seovad teda pikaajalised kontaktid.
“Igas kirjas, mille Anders Lutsule kirjutanud olen, olen teda koos perega isade maale, st Eestisse kutsunud. Nüüd otsustasid nad lõpuks tõesti tulla,” ütles Lutsu majamuuseumi kauaaegne kuraator ja praegune järelevaataja Liivi Rosenvald. Nii tema kui ka majamuuseumi praegune kuraator Anu Seppa käisid Lutsude perega Palamusel kaasas.
“Oleme väga õnnelikud, et saime nii Tartusse kui ka siia, Palamusele, tulla. Võtame siit kaasa tohutus koguses muljeid,” ütles Anders Luts. “Lastel on nüüd ehk huvi “Kevade” läbi lugeda: meil on ingliskeelne väljaanne olemas. Ingliskeelsete subtiitritega “Kevade” filmi on nad DVDlt juba vaadanud.”
Oskar Lutsu pojapoja eesnimi Anders on Rootsis väga levinud. Eestis on käibel sarnane nimi: Andres. Just selle nime andis Oskar Luts oma mälestusteraamatutes oma kirjanduslikule minale. Giid Tiiu Linnu küsimusele, kas Georg Luts võis pojale nime valides sellest inspiratsiooni saada, vastas Anders Luts, et see võib nii olla küll.
“Kodumaale saadetud kirjades nimetaski Georg Luts oma poega mitte Andersiks, vaid Andreseks,” lisas Liivi Rosenvald.
Anders Luts kinnitas, et ehkki tema isa pärast Eestist lahkumist siia iialgi ei naasnud, oli Eesti ikka tema mõtetes ja meeltes.
“Ta näitas mullegi Eestist saadud kirju ja Eestist kaasa võetud fotosid,” ütles Anders Luts.
Et tema lapsepõlvekodus mingeid eestipäraseid traditsioone oleks järgitud, seda ta ei mäleta, küll aga lõi isa Georgi maitse-eelistustes teatud määral välja tema slaavi taust: Georgi ema Valentina oli ju valgevenelanna.
“Isa armastas näiteks väga borši ja ülestõusmispühade ajal pidi meie kodus alati pasha laual olema. Me teeme seda nimetatud pühade ajal nüüdki. Ainult tänavu jäi see Eesti-reisi tõttu tegemata,” ütles Anders Luts.
Oskar Lutsu järeltulijad
- Oskar ja Valentina Lutsu ainus järeltulija oli 1918. a sündinud poeg Georg, kes suri 2004. a Rootsis.
- Georg Lutsu ja Ruth Ohlssoni abielust sündis 1959. aastal poeg Anders Erik.
- Anders Erik Lutsul ja tema abikaasal Lena Margaretal on kolm last: 22-aastane Cecilia Margareta ning 18-aastased kaksikud Philip Georg ja Gustav Erik.
RIINA MÄGI
