Farmijuhataja Virve Kens peab ettevõtte hea käekäigu huvides oluliseks, et karja eest hoolitseksid võimekad ja vastutustundlikud inimesed. “Need, kes ametis, tunnevad ja täidavad oma kohustusi hästi, kuid tubli uue töötaja leidmine nõuab omajagu vaeva ja visadust,” lausus farmi perenaine.
Kõneledes tööjõupuuduse teemadel tõi Virve Kens näite, kui keeruline oli tööle saada veterinaararsti: “Veterinaartohtri leidmiseks otsisime infot internetist, kuulutasime ajalehes ning küsisime ka teavet tuttavatelt. Lõpuks saime väga väärt loomaarsti Anneli Annamaa, kes kaheksa tundi päevas pingeliselt lehmadega tegeleb, lisaks ravimisele ka seemendab ja jõudluskontrolli teeb ja üldse iga ülesandega hakkama saab.”
Huvi loomade vastu isa eeskujul
Anneli Annamaa on kunagise Rahva Hääle kolhoosi ja hilisema Puurmani Põllumajandusühistu kogenud peazootehniku Rein Annamaa tütar ja seetõttu loomadega maast madalast kokku puutunud. Puurmani Põllumajandusühistu lehmaga, kes konkursil aastaid tagasi Vissi tiitli sai, jalutas ringi just tema. “Lõpetasin Eesti Põllumajandusülikooli. Algul töötasin Väätsa Agros. Mõlemapoolseid huvisid ja soove silmas pidades otsustasin tulla osaühingusse Viraito. Töökohavahetust ei kahetse,” rääkis Anneli Annama, keda farmipere lihtsalt Anniks kutsub. “Loomade tervis algab söötmisest ja hooldamisest. Kui loom on haige, tuleb ravimise suhtes õiged otsused teha. Töö on nagu inimesearstil, ainuke erinevus selles, et loomad ei räägi,” rääkis noor ja energiline veterinaararst.
“Loomaarstile toob tööd juurde piimatoodangu kasv, millega võib kaasneda looma haigestumine. Seetõttu on lehmade tervist tarvis väga täpselt jälgida. Väga kõrge piimatoodanguga lehma võib naljaga pooleks võrrelda tippsportlasega, kelle tervislik seisund samuti pidevalt kontrollimist vajab,” tunnistas Anneli Annamaa.
OÜ Viraito turustab piima firmale E-Piim ja on üks hinnatumaid koostööpartnereid.
Meeslüpsjad on oodatud
Lüpsjateks on Virve Kensi sõnul aeg-ajalt sattunud ka õnneotsijamentaliteediga inimesi. “Mõni pakub ennast tööle, kuid juba helistamise ajal on tal keel “pehme” ja esimene küsimus on palga suurusest ja korteri saamise võimalusest. Selle vastu, mida tarvis teha, huvi ei tunta. Niisuguste tegelastega me pikka juttu ei räägi. Leidub aga ka lüpsjaid, kellega meil vedanud on. Edukalt tulevad toime lüpsjad Jaak Virves ja Jan Joosta. Mehed on lüpsjateks igati sobivad, sest lüpsipatsile on pikemat kasvu inimest vaja ja see on igati sobiv töö meesterahvale. Oma tööd teeb täpselt ja korrektselt ka traktorist-söödajagaja Timmo Tamm, kes mikseris vastavalt retseptidele sööta segab ja loomadele ette annab.
Põuaga ei kaasnenud söödanappus
Virve Kens rääkis ka, et Kuningamäe farmi lehmadel pole tänavuse põuase suve tõttu söödapuudust tekkinud. “Meil on see eelis, et lehmad ei käi karjamaal, mistõttu saavad aasta läbi silosöötasid. Uues farmis on 360 lüpsvat lehma, kelle karjatamiseks napib maadki. Pealegi ? kui lehmad käiksid karjamaal, ei saaks loomi toodangu järgi grupeerida ning siis oleks toodang kindlasti väiksem. Kinnised lehmad ja tiined mullikad on siiski karjamaal ja kuivast ilmast hoolimata on neile toitu jätkunud.”
Virve Kens rääkis ka tulevikuplaanidest. “Praegu käivad vana lauda rekonstrueerimistööd, mille tulemusena saavad ühe katuse alla noorloomade ja kinniste lehmade laut. Ehitame välja ka eraldi poegimisosa. Rekonstrueerimistööd lõpevad oktoobris ja selleks ajaks peab 100-pealine tiinete loomade kari karjamaalt uuendatud lauta saama,” rääkis farmi perenaine. Tema kaasa, perefirma Viraito juhataja Toivo Kens tegelebki praegu peamiselt ehitustööde korraldamisega.
JAAN LUKAS
