Juunis Luual toimunud täiskasvanuhariduse eelfoorumil tõdeti, et elukestvas õppes osalejaid on Eestis praegu rohkem kui kunagi varem, sest Euroopa Liidu toetused ning mitmed Eesti riigi võetud meetmed on märgatavalt suurendanud koolituskursuste, sealhulgas tasuta kursuste kättesaadavust.
Täiskasvanuhariduse eelfoorum, mida korraldasid kahasse Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ja Eesti Haridusfoorum koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga, kandis pealkirja „Kust king pigistab”. Eelfoorumi arutelude lähtekohaks oli „Elukestva õppe strateegia 2005-2008” ning sellel otsiti häid ideid, mida ära kasutada uue, tuleval aastal vastu võetava täiskasvanuhariduse arengukava kirjutamisel. Eelfoorumi nime kandsid mõttetalgud sellepärast, et oktoobris toimub suurem visioonifoorum, mille teemaks on „Täiskasvanuharidus 100-aastases Eesti Vabariigis”.
„Oktoobris vaatame tõepoolest juba kümne aasta peale ette: püüame sõnastada, missugune täiskasvanuharidus peaks olema ning arutleme, mida teha, et selline tulemus saavutada,” ütles Andrase projektijuht, üks eelfoorumi korraldajaid Sirje Plaks. „Täna teeme Luual aga tagasivaate kolme-nelja viimase aasta arengule. Ja kõige olulisem muutus ongi viimasel ajal see, et Euroopa Liidu toetused on avanud paljudele inimestele, sealhulgas maapiirkondade inimestele ligipääsu tasuta täiendkoolitusele.”
Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) täiskasvanuhariduse talituse juhataja Terje Haidaku sõnul on elukestvas õppes osalejate arv Eestis viimase aasta jooksul teinud järsu hüppe üles: tänavuse aasta esimeses kvartalis oli sellesse kategooriasse kuuluvaid inimesi statistikaameti andmetel 11,6 protsenti, varasematel aastatel on see näitaja esimeses kvartalis seitsme protsendi juures püsinud. Täiskasvanuharidusele sunnivad tema sõnul üha enam tähelepanu pöörama muu hulgas kaks asjaolu: see, et noori, keda koolitada ja seeläbi tööturule tuua, jääb üha vähemaks, ning see, et majanduse arenedes jääb inimestel töö tegemise kõrvalt juba aega endasse ja tulevikku vaadata. Ka riik on püüdnud ajaga kaasas käia ning tänavuse aasta alguses kinnitati tööalase koolituse rahastamise alused.
„Selles dokumendis on jagatud täiskasvanute tööalase koolituse ülesanded Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Kokkuleppe järgi vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtete kaudu toimuva töötavate täiskasvanute koolituse rahastamise eest, Sotsiaalministeerium töötute ja tööturu riskirühmade koolituse rahastamise eest ning Haridus- ja Teadusministeerium töötavate täiskasvanute koolituse rahastamise eest õppe- ja koolitusasutuste kaudu,” ütles Terje Haidak.
73 000 koolitujat
Tema sõnul on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava täiskasvanuhariduse programmi raames plaanis koolitada aastatel 2008-2012 kutseõppeasutustes ja vabahariduslikes koolituskeskustes vähemalt 73 000 inimest ning elavdada täiskasvanuhariduse populariseerimist.
„Vabaharidusliit on omalt poolt ettevõtmisse haaratavad 48 vabahariduslikku koolituskeskust juba välja valinud,” ütles Terje Haidak. „Koos kutseõppeasutustega, mida leidub igas maakonnas, hakkab sügisest tasuta koolitusi pakkuma ühtekokku 80 keskust. Loodetavasti harjuvad inimesed peatselt jälgima, missuguseid koolitusi neis keskustes pakutakse ja missugused just neile võiksid sobida.”
Positiivse kõrval tõi Haidak välja ka muret tekitavat. Tema sõnul ei näita kahjuks kasvutendentsi täiskasvanute gümnaasiumides õppijate arv, st koolidest hiljuti välja langenud ei kipu kooli tagasi pöörduma. Ka on tasemekoolitus täiskasvanute jaoks suhteliselt jäik ning ei soosi hästi ühildamist töö- ja pereeluga. Täiskasvanute juurdepääs õpialasele infole ja karjääriteenustele ei ole aga piisav ning inimeste õpimotivatsioon ja –valmidus on sihtgrupiti ebaühtlane.
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi projektijuht Auni Tamm tegi eelfoorumil kokkuvõtte üheksa riigi, sealhulgas Eesti juhtumianalüüside põhjal läbi viidud kvalitatiivuuringust, milles käsitleti tasemehariduse tähendust ettevõtjale ja tasemehariduses osalejale. Ettevõtja jaoks on tema sõnul töötaja eneseharimise positiivseks küljeks see, et areneb töötaja loogiline mõtlemine ning ta hakkab paremini mõistma ettevõtte kui terviku toimimist ja oma osa selles, samuti see, et töötaja omandab kergemini uusi teadmisi ja oskusi, sest ta on lihtsalt harjunud õppima. Ka toob selline inimene ettevõttesse-asutusse uusi teadmisi või ka õppimise käigus tekkinud uusi kasulikke kontakte.
Mõned negatiivsed küljed on õppimisel ettevõtja silmis ka: õppimine võtab töötajalt lisaaega, mistõttu tema tööpanus jääb väiksemaks või tema jaoks tuleb kohandada töögraafikut. Võimalik on ka töötaja lahkumine ettevõttest pärast õpingute lõppu juhul, kui ta ei näe endal senise tööandja juures haridustasemele vastavat arenguperspektiivi. Plussid on aga kaalukamad ja miinused välditavad või kompenseerib need õppija hilisem suurenenud tööpanus.
Töö kõrvalt õppija enda jaoks on selle tegevuse positiivne külg kindlasti see, et ta teeb teadlikumaid valikuid ning oskab olulist paremini ebaolulisest eristada kui üksnes õppimisele pühendunu. Negatiivseks küljeks on see, et koolis olles kiputakse mõtlema töö ja kodu peale, tööl olles õppimise ja kodu peale jne: vajakajäämised ühel, teisel või kolmandal tandril tiksuvad kogu aeg kuklas. Selleks, et see „tiksumine” liiga vali ei oleks, vajab õppija paindlikku tööaega, töökoormuse vähendamist teatud perioodideks koos töötasu säilitamisega ja täiendavat õppepuhkust.
Oma juttu kokku võttes ütles Auni Tamm:
„Töö kõrvalt õppimine on investeering tulevikku. Õppimine toodab õppimist: täiskasvanud, kes õpingud lõpetanud, tõmbavad tavaliselt pisut hinge ja lähevad uuele ringile.”
Muutunud suhtumine
Eelfoorumil viibinud Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodik Aino Mölder kinnitas, et täiskasvanuharidus ja elukestev õpe on tõepoolest üha populaarsemaks muutunud.
„Kui täiendkoolituse osakond meie koolis 1995. aastal loodi, siis pidime kolme esimese koolituskursuse jaoks gruppide täissaamiseks ikka väga kõvasti punnitama,” ütles Aino Mölder. „Praegu leiavad koolitust saada soovijad meid ise üles.”
Täiskasvanuhariduse eelfoorumil kõlama jäänud mõttega, et tööandjad ei ole töötajate koolitamisest just väga huvitatud, ei lange Aino Möldri sõnul aga sugugi kokku Luua Metsanduskooli kogemusega. Neil on ettevõtjatega, eriti Stora Ensoga tekkinud väga tõhusad koostöösidemed. Kui vaja, lähevad koolitajad suisa ettevõttesse kohale. Kuni üks vahetus töötab, seni teine õpib ja vastupidi.
„Aga koolilt ja õpetajalt nõuab täiskasvanute koolitamine teatavat lisapingutust küll: üksnes õpikutarkusega nii nõudliku publiku ette minna ei maksa ja kellavaatamine tuleb ka ära unustada.”
Teine eelfoorumil osalenu, OÜ Kastekirgas koolitaja Lea Taul ütles, et nägi Luual rõõmuga, kuidas vaade täiskasvanuharidusele on hakanud muutuma:
„Selles ei nähta enam üksnes sotsiaalprobleemide lahendamise vahendit, st võimalust muuta inimesi tööturul konkurentsivõimelisemaks, vaid esile hakkab tõusma isiksuse arendamine. Mina usun, et kui inimestele antakse võimalus oma isiksust arendada, siis paraneb ka sotsiaalne keskkond .”
RIINA MÄGI
