Maailmas on nähtusi, mis läbi aastatuhandete pakkunud inimestele turvatunnet, silmailu, positiivseid emotsioone, kuid teinud ka kurja, mille tulemusena hävinud terveid linnu, kaotatud varandusi ja ka inimelusid. Sellises nii sõbra kui ka vaenlase seisundis on alates maailma loomisest kuni tänaseni olnud ka tuli.
Tulel on keskne koht olnud paljudel ajaloosündmustel. Eestis võib näiteks tuua Jüriöö ülestõusu ja mõisate põletamist mitmete talurahva rahutuste ja 1905.–1906. aasta revolutsiooni ajal. Üldiselt pole põletamised ajalugu pöördeliselt muutnud, kui ühiskondlikud protsessid veel muutusteks küpsed pole. Sageli saavad vahepealsetest võitjatest taas kaotajad. Kõik jätkub endiselt, nagu ütleb Vend Johannes filmis „Viimne Reliikvia” Roland Bõkovi mängituna ja 18. juunil sajanda sünniaastapäevani jõudva tippnäitleja Jüri Järveti häälega.
Lähimineviku Eestis, õigemini Eesti NSV-s, olid protestiks totalitaarse riigikorra vastu üliõpilaste tõrvikurongkäigud. Tänases Eestis on oma pooldajaid ja mõttekaaslasi kutsunud tõrvikutega marssima Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Tulega tuleb osata käituda
Eesti esimesel iseseisvusperioodil oli üks traagilisemaid tuleõnnetusi 1937. aastal Kilingi-Nõmme kinotulekahju, milles hukkus 14 last ja paljud said vigastada. Nõukogude Eestis on tulekahjusid korduvalt olnud Eesti Vabaõhumuuseumis, põles ka Niguliste kirik, Jõgevamaal Kuremaa loss.
Laulva revolutsiooni eelses Eestis põhjustasid hirmu ja ärevust põllumajandushoonete massilised süütamised Jõgeva- ja Tartumaal, mille tegelikud süütajad jäidki tõenäoliselt tabamata. Kohtupinki toodi vaid üks „ullike”.
Hiljuti tekitas Mustvee vallas ärevust Kääpa katlamaja puude hoiukuuri põleng.
Pärast tulekahjusid tekib sageli spekulatsioone, et kas juhtus õnnetus või oli süütamine. Objektiivsetele järeldustele jõuavad menetlejad. Kiitus Päästeameti menetlejatele ja politseinikele, kes tuvastasid kiiresti kaasajastatud Jõgeva Põhikooli spordihoone süütamise ja tabasid ka süütajad, juriidiliselt korrektses keeles kahtlusalused.
Küllap oli süütajatest poistele juhtum meeldejäävaks õppetunniks. Kõigi eelduste kohaselt tuleb vanematel kanda majanduslikud kahjud. Loost võiks aga õppida seda, et lastele tuleks juba maast madalast õpetada tulega ümber käimise aabitsatõdesid. Kindlasti seda ka tehakse, kuid ei maksa unustada, et kordamine on tarkuse ema. Küllap jääb poistel ja tüdrukutel eriti meelde emalt, isalt aga ka vanaemalt-vanaisalt kuuldud hoiatused ja õpetused. Vanavanemate autoriteet on sageli suuremgi.
Võimalikult vara tasuks kasvatada laste autoriteeti tuletõrjujate-päästjate vastu. Seda saaks hästi teha, kui kinkida võimas ja nägus mänguauto-tuletõrjemasin. Teretulnud on vahetud kohtumised pritsimeestega. Nendelt ohutusnõuete ja õpetlike juhtumite kuulamised, päästetehnika demonstratsioonid. Sellisesse profülaktilisse töösse on suuresti panustanud nii riiklikud kui ka vabatahtlikud päästeüksused.
Laulupeo tule eriline tähendus
Juuni lõpunädalad toovad aga välja tule positiivse kuvandi, tuginedes ajaloo- ja kultuuritaustale, peretraditsioonidele jne.
Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamise sümboliks on võidutuled. Tänavu annab neile erilise pidulikkuse 100. aasta möödumine Eesti vabadussõja Võnnu lahingust, mille toimumiskuupäeva 23. juuni järgi hakati Eestis tähistama võidupüha.
Jaanituli toob kokku inimesi nii pere- kui ka kogukonnakeskselt. On tulesid, mille ümber võib koguneda kogu väikelinna või alevi rahvas.
Sellised tuled loovad ühtekuuluvustunnet, annavad vaimset energiat ja ehk panevad mõtlema olnu, oleva ja tuleva üle ning õpetavad ka hoolivamalt suhtuma loodusse, seda hoidma ja kaitsma, kasvatavad meid senisest rohkem peremeesteks ja perenaisteks.
Selline vaimne aura on hea keskkond teineteise leidmiseks, samuti leppimiseks, uute ideede sünniks. Tule juures kujunenud vaimu küpsus sisendab elutarkust ja ettevaatlikkust, mille juures jääb ehk ära mõnigi tulekahju, olgu selle põhjuseks siis lohakus, hooletus või süütamine.
Varsti jõuab Jõgevamaale ka laulu- ja tantsupeo tuli, mis annab soojust Eesti kultuurielu tänavusele tippsündmusele, millega tähistame 150 aasta möödumist oma esimesest üldlaulupeost. Õppigem väärikalt tulekultuuri tundma ja kasutama.
JAAN LUKAS
