Jõgevamaa gümnaasiumi õppima asunutel on tulnud esimeste kuude jooksul harjuda peale uue maja ning uute kaaslaste ja õpetajate ka uudse ja Eesti kontekstis ainulaadse õppesüsteemiga. Aga sellel on nii palju eeliseid, et õpilased ja õpetajad on selle ruttu omaks võtnud.
Esiteks on uudne see, et tund kestab Jõgevamaa gümnaasiumis 75 minutit. Selline tunnipikkus on kasutusel veel paaris Eesti gümnaasiumis, ent kolme trimestriga perioodõpet mujal ei praktiseerita.
“Kaalusime kevadel õppejuhiga ka teisi tunnipikkuse variante, näiteks 60, 65, 70 ja 80 minutit, ent kombinatsioonis kursuste pikkusega andis just 75-minutiline tund kõige parema tulemuse. See tähendab, et sellise tunnipikkuse juures oli kõige parem kursusi planeerida. 75 minuti pikkune tund on hea ka selle poolest, et see on justkui üleminekuaste põhikoolist tuttava 45- minutilise ja kõrgkoolis praktiseeritava 90-minutilise loengu vahel,” ütles Alo Savi.
45 minuti pikkusi tunde mahtus koolipäeva kaheksa, 75 minuti pikkusi tunde mahub ainult viis.
“Tänu sellele, et tunnid on pikemad, on meil koolipäeva jooksul vaja vähem kordi ühelt ainelt teisele ümber lülituda ja see säästab energiat,” ütles 12a klassi õpilane Laura Pint.
“Ka õppida on kodus tänu sellele vähem,” lisas Meeri Rahn 11a klassist.
Õppeaasta on riigigümnaasiumis jagatud kolmeks kümnenädalaseks õppeperioodiks, millest igaüks lõpeb arvestustenädalaga. Esimene selline kestab 19.-25. novembrini.
“Selle, mis aines ühel või teisel trimestril arvestus tuleb, said õpilased teada juba septembri alguses, kui vastav info kooli kodulehele üles riputatud sai. Loodan, et sellest tehti omad järeldused ning arvestustenädal kulgeb edukalt,” ütles Jõgevamaa gümnaasiumi direktor.
“Tänu trimestrite süsteemile, polnud meie majas enne sügisest koolivaheaega mingit veerandilõpu tormamist, viimase hetke järelvastamisi ega kontrolltöid, vaid oli tavaline töönädal,” ütles inglise keele õpetaja Maive Kase.
Oluline uuendus on seegi, et konsultatsioonid on toodud koolipäeva lõpust selle algusse. Igal õpetajal on pooletunnine konsultatsiooniaeg kahel hommikul (matemaatikaõpetajal Urve Oleskil koguni viiel hommikul) nädalas ning see algab juba kell kaheksa.
“Pooletunnisest konsultatsioonist hommikul on palju enam abi kui tunnisest õhtul, mil õpilase aju on pikast koolipäevast juba väsinud,” kinnitas Alo Savi ja lisas, et konsultatsioonivõimalust kasutatakse usinasti.
Õpilastele meeldib riigigümnaasiumi õppesüsteemi juures ka valikainete rohkus. Valikainena saab õppida näiteks hispaania, saksa, vene ja soome keelt, usundi-, teatri- ja majandusõpetust, kunsti ja joonestamist, riigikaitset, programmeerimist, robootikat, filosoofiat jne.
“Valikaineid on tõesti seinast seina. Valikuid tehes võid juba mõelda sellele, mida sul edaspidises elus tõesti vaja läheb,” ütles Meeri Rahn.
Tiit Naarits lisas, et riigigümnaasiumis on valikained ka reaalselt valikained, mitte näilised valikained, mida kõik tegelikult niikuinii õppima peavad. Asjaolu, et valikainete õppegrupid moodustuvad eri klasside õpilastest, muudab tunniplaani koostamise keeruliseks, ent sellega saadakse siiski hakkama. Kevadel tuleb ka eraldi valikainete nädal, mille jooksul iga õpilane saab läbida veel ühe lisa-valikkursuse.
“Meie õppesüsteem kasvatab noorte iseseisvust ja vastutustunnet,” ütles Alo Savi ja lisas, et juba tegutsevas traditsioonidega koolis olnuks keerulisem niisugust “revolutsioonilist” õppesüsteemi juurutada. Päris uues koolis oli see tunduvalt lihtsam.
i
RIINA MÄGI
