Õppelaenu maksimummäära tõstmise eesmärgiks on võimaldada paremat ligipääsu haridusele, seda eelkõige neile, kes ei saa õppetoetust. Laen aitab katta esmatarbekaupade, sealhulgas toidu- ja eluasemekulusid, mis on kiirenenud inflatsiooni tõttu kasvanud. Samuti võimaldab suurem laenusumma tasuda õppemaksu, teatas rahandusministeerium.
Laenumäära sätestamisel on rahandusministeeriumi väitel arvestatud ka võimalike ohtudega. Õppelaenu võtmine võib kõrgkooli lõpetanu jaoks tähendada märkimisväärset võlakoormust, mis pärsib võimalusi saada näiteks eluasemelaenu ja sõlmida liisinglepinguid. Eriti raskeks võib laenusumma tagasimaksmine osutuda neile, kellel jääb kõrgkool lõpetamata, sest sellisel juhul nõuab pank laenu tagastamist lühema aja jooksul.
Kellele sobib, kellele mitte</STRONG>
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse teabejuhi Marju Himma sõnul ei ole üliõpilaskonnale kasulik, et laenusummat praegu tõstetakse. “Eelmisel aastal juba tõsteti õppelaenu, nüüd oleks otstarbekas aasta-kaks oodata ja siis 5000 krooni võrra tõsta,” ütles ta.
“Kui õppelaen suureneb 5000 krooni võrra, kasvab ka summa, mida vaja tagasi maksta. 5000 krooni suurem laen tähendab tagasimakse suurenemist 15 000 krooni, kui laenu võetakse kolm aastat,? rääkis Himma. ?Selle asemel et õppelaenu suurendada, peaks riik rohkem rõhku panema õppetoetuste süsteemi ümbervaatamisele,” lisas ta.
Helena Sammel, kes on Tartu Ülikoolis kaks aastat ajalugu õppinud, on mõlemal aastal õppelaenu võtnud ja plaanib seda teha ka kolmandal õppeaastal. Siiski ei kavatse ta laenu võtta kogu uue laenusumma ulatuses. “Ma arvan, et 20 000 piisab täiesti, ei taha endale liiga suurt võlga tekitada,? ütles ta. Tema arvates on laenu tõstmine 25 000 kroonile paljude jaoks siiski vajalik, kuna aina suurenevad ka õppemaksud ja tõusevad ainepunktide hinnad. “Suurem laenusumma tagab selle, et peale kooli eest maksmist jääb ka elamiseks veidi raha üle,” sõnas Sammel.
Laenusumma suureneb veelgi
Aastaks 2011 on valitsusel plaanis laenusumma tõsta 60 000 kroonini. Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) taolist plaani ei toeta. Liidu arvates seab õppelaenu järsk tõus ohtu üliõpilaste siirdumise õpingutejärgsesse ellu ning mõjub negatiivselt ka Eesti pere- ja iibepoliitikatele, vaatamata sellele, et laste sünni puhul osa kustutatakse.
Järsult suurenev laenukoormus võib tekitada olukorra, kus lõpetanu ei ole võimeline enam oma sissetulekutest täiendavaid investeeringuid tegema, kuna suur osa rahast kulub õppelaenu tagasimaksetele, tõi EÜL välja suure laenu võimalikud tagajärjed. Samuti puudub vajalik mõjude analüüs, mis hindaks õppelaenu tõusu reaalset mõju võimalikele tagasimakse raskustele.
Analüüsi puudumisel on lühinägelik suurendada laenuvõimalusi olukorras, kus eestlaste keskmine laenukoormus on viimaste aastatega niigi plahvatuslikult kasvanud, leidis EÜL.
Laenusumma tõstmise asemel soovitab EÜL valitsusel keskenduda sellise õppetoetuste süsteemi loomisele, mis tagaks kõigile võimekatele ligipääsu kõrgharidusele.
Tulenevalt käendusnõudest, ei ole õppelaen kättesaadav igale üliõpilasele ega loo võimalust kõrgkoolis õppida. “Teiste riikide kogemus näitab, et kõige paremini saavad üliõpilased pühenduda õpingutele, kui riik on loonud tudengite sotsiaal-majandusliku olukorraga arvestava õppetoetuste süsteemi,” väitis EÜL-i juhatuse esimees Eimar Veldre.
LIIS ROHTMETS
