Jõgeva vallavolikogu istung möödunud neljapäeval pidanuks minema nii, nagu eestseisuses otsustatud. Plaani ühinemislepingut muuta pidanuks toetama ka opositsioon.Nii oleks kaks kolmandikku häältest kokku saadud, et lepingus muudatusi teha. Aga nii ei läinud.
Kokku sai volikogu hääletada 14 punkti, mille seas oli näiteks koolivõrgu korrastamine, jäätmeveo korraldamine ning Jõgeva tervisekeskuse rajamisega seotud küsimused. Opositsioon otsustas enne hääletust võtta vaheaja ning seejärel otsustati igas ettepanekus jääda halli tsooni ehk mitte hääletada.
Saaks edasi minna
„Ühinemislepingut on vaja muuta sellepärast, et edasi minna. See tehti omas ajas, kindlasti ei suudetud kõiki asju ette näha ja praegu oleks vaja seda paremaks muuta,“ nentis Jõgeva vallavanem Aare Olgo, lisades, et opositsioon käitus vastutustundetult.
„Praeguse seisuga ei tohiks me tervisekeskust ehitada. Samas oleme saanud sotsiaalfondist toetust pea 900 000 eurot. Aga tervisekeskus ei jää kindlasti ehitamata, lihtsalt võib tekkida olukord, kus rahastaja võib meie käest küsida, miks nii on ja meil on raske vastata.
Ka Ida-Eesti jäätmehoolduskeskuse MTÜ likvideerimine oli oluline. Praegu maksame liikmemaksu 8500 eurot aastas. Siis tuleks seda teha veel kaks aastat, kusjuures MTÜ ei tee sisuliselt enam midagi. Kolmandaks haridusvõrgu optimeerimise kava: oleme selleks rahastuse leidnud. Põltsamaa ja Mustvee on oma otsused selles vallas ära teinud, me oleme taga sörkijad,“ ütles Olgo.
Kui praegu veel on ühinemislepingus kirjas, et tervishoiuteenuse osutamise süsteemsuse ja efektiivsuse saavutamiseks toetatakse Jõgeva ja Mustvee tervisekeskuse väljaarendamist koos filiaalidega, et oleks tagatud kvaliteetsed ja aastaringsed meditsiini- ja tugiteenused, siis vald plaanis seda punkti muuta. „Vallavalitsus ei pea võimalikuks toetada teise omavalitsuse tervisekeskuse ja selle filiaalide arendamist, kui meie endi keskus ootab ülesehitamist,“ on kirjas volikogule esitatud otsuse seletuses. Seega tähendanuks muudatus vaid sõnade „ja Mustvee“ välja jätmist.
Suletud raamatukogu
Probleeme tekitab ka Vägeva raamatukogu, mis enam ei tööta. Ent ühinemislepingus on endiselt sees punkt, kus kõik olemasolevad raamatukogud tööd jätkavad. Valitsuse plaan oli suunata muudatusega senised Vägeva raamatukogu lugejad Vaimastverre, kus nad ka praegu peaksid käima.
„Raamatukogu kasutajate arv on 67, registreeritud lugejaid 76. Päevas on teavikute laenutusi keskmiselt viis. Näitusi, kultuuriüritusi ega küla kogukonna kogunemisi raamatukogus ei korraldata,“ seisis põhjenduses, miks ei ole raamatukogu mõistlik üleval pidada.
„Pikka aega raamatukogus töötanud inimene otsustas pensionile minna. Otsustasime uut mitte võtta. De facto on raamatukogu suletud, de jure mitte. Laenutusarvud on ääretult väikesed, et seda pidada,“ kinnitas ka Olgo. 2019. aasta Jõgeva valla eelarves kulus Vägeva raamatukogu ülalpidamiseks 9543 eurot, 2020. aasta eelarves oli raamatukogu real 2257 eurot.
Arengu- ja planeeringuosakonna juhatajat Triin Pärsimit kurvastas aga enim MTÜ Ida-Eesti jäätmehoolduskeskusega seotud muudatus, mida samuti ei toetatud. Nimelt leidis vald, et MTÜ kaudu korraldatud jäätmevedu pole enam vajalik. „Vald on piisavalt suur ja tööl on pädevad spetsialistid, mis võimaldab konkreetse teenuse hanke ja järelevalve meil endil tagada,“ seisab seletuskirjas.
MTÜd pole vaja elus hoida
„MTÜs oli ühinemislepingu tegemise ajal 13 liiget. Ühinemise käigus ühinesid omavalitsused, jäi kolm liiget. Kogu piirkonna, välja arvatud Jõgeva linn, jäätmevedu toimib just MTÜ kaudu. Praegu on ühinemisleping sõnastatud nii, et peaksime ka järgmise hanke MTÜ kaudu tegema. Kusjuures on teada, et Peipsiääre vald on avaldanud soovi välja astuda, samamoodi Mustvee. Omavalitsused on võimekamad ja algsed probleemid jäätmeveoga seoses on läbi elatud, kogu piirkond on kenasti kaetud,“ selgitas Pärsim, et MTÜ on oma töö teinud ning seda pole vaja enam elus hoida.
„Ei ole enam mõtet maksta töötasu, korjata liikmemaksu, kui MTÜst ei saa enam kasu, milleks see algselt loodud oli. Üldkoosolek on teinud otsuse ning järgmine samm oligi likvideerimine ühinemislepingu muutmisega Jõgeva ja Mustvee volikogus. Ka rahandusministeerium on seisukohal, et MTÜd ei saa likvideerida, muutmata ühinemislepingut,“ ütles Pärsim, lisades, et sellekohane info oli olemas volikogul ja komisjonidel.
„Volikogu ei andnud suuniseid, kuidas edasi toimida. Oleks oodanud, et teemat oleks selgitatud. Rahandusministeeriumi otsusele vastu minna ei saa. Ilmselt Peipsiääre vald astub välja, vaatame, kuidas reageerib Mustvee volikogu. Tean, et ka neil on ette valmistatud ühinemislepingu muutmise punkt,“ lisas Pärsim.
Kuna volikogu otsus tuli üllatusena, siis järgmisi samme vallavalitsus alles mõtleb. „Minu teada oli volikogu eestseisuses kokku lepitud, et opositsioon hääletab enamasti poolt. Miks nad meelt muutsid, me ei tea. Eks peame hakkama nendega läbi rääkima. Kui nemad ei hääleta, siis me ei saa muudatusi teha,“ ütles vallavanem, kinnitades, et tervisekeskus ei jää kindlasti ehitamata.
Tervisekeskus tuleb
„Tervisekeskuse teema puudutab valla paljusid elanikke. Minu jaoks on mõistetamatu, miks opositsioon ei valinud punkte, mida võinuks toetada. Selleks anti võimalus, punktid pandi ju hääletusele ükshaaval. Tervisekeskuse poolt olnuks väga riigimehelik hääletada. Ka Ida-Eesti jäätmehoolduskeskuse puhul oli kõik mustvalge, seal polnud midagi kahtluse alla seada,“ sõnas Pärsim.
Nii vallavanem kui ka osakonna juhataja leiavad, et soovi ühinemislepingut muuta oleks veelgi. „Investeeringute plaan on see, mis vajaks ülevaatamist, kui mõelda arengukava või eelarve strateegia kontekstis. Mõnes mõttes on see hea indikaator, sest lepingusse on koondatud ühinenud piirkondade kõige vajalikumad teemad. Kui ühinemislepingu periood lõpeb, siis tegeletakse nende teemadega edasi. Kõige keerulisem on investeeringute plaan, mis on kaugelt üle valla võimekuse, see on ka ainus teema, mida peaks korrigeerima. Võib-olla peaks asjade tegemiseks andma pikema aja,“ mõtiskles Pärsim.
„Ühinemisleping on praegusest kolm ja pool aastat tagasi tehtud ja selle ajaga muutub palju,“ lisas Olgo.
Ühinemislepingu muutmine ei ole midagi enneolematut. Sellist teed on läinud mitu teist omavalitsust. Kui varem Jõgeva vald kogemusi ei vahetanud, siis nüüd ilmselt uuritakse, kuidas teistel on läinud.
„Meil on ühinemisleping väga konkreetne, väga vähe on teisi omavalitsusi, kus see nii on,“ ütles Olgo. „Ilmselt peljati, et kui tuleb uus omavalitsus, hakatakse teenuseid sulgema ning sellest sai alguse ka konkreetne leping ja sõnastus. Aga aeg on hakata seda muutma üldisemaks ja asjakohasemaks. Me ei teadnud, et see volikogus läbi ei lähe. Praegu ei ole mul veel head plaani, kuidas MTÜ teemaga edasi minna, ilma et me läheks uuesti volikokku seda punkti muutma. Ehk annab opositsioon suuniseid, kuidas edasi toimetada,“ ütles Pärsim.
KERTTU-KADI VANAMB
Miks otsustas opositsioon hääletamata jätta?
Üks põhjendus on see, et kui ühinemisel kokku lepitu pidi kehtima neli aastat, siis võiks need asjad tõesti ka selle aja jooksul muutmata jääda. Teine põhjendus on see, et eelnõusse sisse saanud muudatused puudutavad olulisi valdkondi, nagu haridus ja investeeringud, ning need vajavad põhjalikumat läbirääkimist. Oli arutelusid, kus teatud teemad jäid n-ö õhku ja kus me ei saanud selget vastust, milline on koalitsiooni tegevus, mis ka opositsioonile sobiks. Samas ei süüdista ma selles, et läbirääkimised poolikuks jäid, sugugi ainult koalitsiooni. Aga läbirääkimisi on võimalik jätkata ja vähemasti enamiku punktide juures ka kokkuleppele jõuda.
AIVAR KOKK, (Isamaa), volikogu liige
