Esimese projekti puhul, mis kannab nimetust ?Kodukandi toimetamised ? õppides omandame oskused” on tegu külaseltside, -seltsingute ja muude ühenduste tegevuse jäädvustamisega. Teine kannab nimetust “Seltsitegevus külas eile, täna ja homme”. Sellega tahetakse siduda kohalike seltside ajalugu ja traditsioone tänase päeva ja tulevikuplaanidega, pidades silmas just Eesti Vabariigi juubeliaastat.
Elust enesest sündinud
“Need asjad on sündinud meie endi vajadustest,” ütles Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Karina Kaarepere. Ühenduse liikmete ühistel kokkusaamistel ja nõupidamistel ning strateegiate ja arutelude käigus on ikka jõutud välja selleni, et teadmistest ja oskustest, kuidas oma tegemisi jäädvustada ning infot kõige paremini kätte saada ja edasi anda, jääb puudu. Huvi on tuntud nii kroonika, korraliku kodulehekülje koostamise kui ka kvaliteetse foto saamise kohta. See tingiski vajaduse õppepäevade järele. Ühenduse juhatuse liige Tiia Pärtelpoeg koostas projekti Kohaliku Omaalgatuse Programmile ja see ka rahastati. Ühtlasi kujutab see projekt ka jätkukoolitust varasemale koolitusele “Kujundame trükiseid”, kus kahel päeval õpiti kasutama arvuti kujundusprogramme eelkõige voldikute valmistamisega seonduvalt.
Elust enesest on sündinud tegelikult ka teine projekt “Seltsitegevus külas eile, täna ja homme”. Vajadusest kodukanti ja sealseid traditsioone tundma õppida. Mille muuga kui omakandi ajaloo uurimise ja traditsioonide tundmaõppimisega saaks ka paremini tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva-aastat. Selle raames kavatsetakse lähemalt uurida kohalikku seltsitegevust vabariigi algusest kuni 1940. aastani, küsitleda inimesi, kes veel midagi mäletavad või oma eelkäijate juttudest teavad, koguda fotosid, teha koostööd muuseumidega.
Asjatundjate abiga
Esimese projekti käivitamiseks korraldati läinud aasta lõpupäevil juba esimene õppepäev. Teise projektiga loodetakse algust teha selle kuu lõpus. Nagu esimene kokkusaamine näitas, ilmutatakse asja vastu päris suurt huvi. Edasistel koolituspäevadel tuleb lähemalt juttu kroonika koostamisest ning fotoaparaadi käsitsemisest ning oma kodulehekülje koostamisest. Teadmisi tuleb jagama Margus Ess Jõgeva aleviku kultuuriseltsist Vanaveski. “Seekord tahamegi kasutada eelkõige oma ühenduse asjatundjatest liikmete abi. Kaugelt pole ju alati vaja koolitajaid otsida, kui on selliseid spetsialiste oma maakonnaski,” märkis Karina Kaarepere. Sama võib kinnitada ka teise projektiga seonduvalt, eelkõige, kui pidada silmas koostöövõimalusi muuseumidega. Giidi- ja muuseumikoolitust loodetakse saada Palamuse muuseumi abiga. Tutvust tehakse ka külade muuseumidega Paduveres, Kassinurmes, Raatveres, Assikveres jm. Ühtlasi viiakse nende muuseumide pidajatele läbi ka koolitused, kuidas oma kultuuri koguda ja säilitada ning seda esitleda. Kokku on muuseumitööga tutvumiseks ette nähtud kaks õppepäeva.
Kaks ühes
Õppepäevadel omandatud fotograafia-alaste teadmiste tulemusena on plaanis kokku seada näitus “Külaelu killukesed”. Kahe projekti käigus omandatu võetakse kokku ühisel konverentsil 18. aprillil Jõgeva kultuurikeskuses. Siis tehakse ülevaade seltside ajaloo kohta korraldatud küsitlustest ning pannakse välja näitus nii ajaloolistest kui ka uutest piltidest. Ühtlasi räägitakse ka tulevikuvisioonidest ja strateegiatest. Plaanis on kutsuda külaelu teemal kõnelema keegi tuntud inimestest.
Suvel aga korraldatakse ühine reis Lääne-Virumaa küladesse ja muuseumidesse, tutvumaks sealse seltsitegevuse arendamisega.
VAIKE KÄOSAAR
