Kui veel hiljaaegu olime Euroopa Liidu kontekstis õpipoisi staatuses, siis nüüd käiakse juba meie juures õppimas. Möödunud nädalal viibis Eestis kolm Rumeenia põllumajandusministeeriumi esindajat, kes tegid visiidi ka Jõgevamaale, et uurida, kuidas siin euroraha on kasutatud ning kuidas on siin käivitumas Leader-programm.
Rumeenial on Euroopa Liidu liikme staazhi kasinasti kaks, Eestil aga juba ligemale viis aastat, sestap on rumeenlastel siit üht-teist õppida küll. Algselt pidi koos nendega Eestisse õppereisile tulema ka üks Bulgaaria (see riik võeti Euroopa Liitu Rumeeniaga ühel ajal) põllumajandusministeeriumi esindaja. Miks ta tulemata jäi, ei teadnud ka rumeenlased.
Jõgevamaal viibisid külalised Siimusti lastekodus Metsatareke ja Härjanurme kalatalus, mis mõlemad saanud eurotoetusi. Metsatarekeses peeti ka ümarlaud, milles Jõgevamaalt osalesid Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm, projektijuht Kaire Sardis ning juhatuse liikmed Pille Tutt MTÜst Kodukant Jõgevamaa, Karina Kaarepere Härjanurme Maarahva Seltsist ning Toivo Kroon maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnast.
Viimane tutvustas külalistele meie haldussüsteemi, samuti euroraha taotlemisega seotud probleeme. Näiteks rahastab enamik fonde projekte tagantjärele, mis tähendab, et kõigepealt tuleb projekt pangalt laenatud rahaga ellu viia ning kui tulemus vastuvõetavaks tunnistatud, saab raha tagasi. Laenu eest tuleb pangale aga kenakest protsenti maksta ja seda paraku ei kompenseerita.
Aive Tamm rääkis Jõgevamaal käivitatud Leader-meetmetest, millest kaks on suunatud avalikule sektorile ja kolmas ettevõtjatele.
“Praegu käimas olevale taotlusvoorule eelnenud ideevoorus ootasime just ettevõtjatelt tunduvalt suuremat aktiivsust,” ütles Aive Tamm. “Paraku on nad praeguse majandussurutise tingimustes üsna ettevaatlikud ja äraootaval seisukohal. Majanduslanguse positiivseks küljeks on aga see, et ehitushinnad on langenud ning sama raha eest saab nüüd palju rohkem ära teha kui saanuks mõni aeg tagasi. Ka meetmete käivitamisele eelnenud arengustrateegia koostamisel olid ettevõtjad suhteliselt passiivsed.”
Ideevoor aitab
Aive Tamm tutvustas külalistele ka mõningaid ideevoorus välja valitud ideid, mida hakatakse 24. aprillini kestva taotlusvooru tarvis korralikeks projektideks vormima, samuti rääkis ta ideevoorust kui niisugusest. Selle korraldamise mõtte sai Jõgevamaa Koostöökoda Soome koostööpartneritelt.
“Kui nõuaksime kohe valmis projektidega lagedale tulekut, jääksid mõnedki head ideed ilmselt ajusoppi või lauasahtlisse kopitama,” ütles Aive Tamm. “Kui anname aga võimaluse algul oma idee lihtsamas vormis välja käia ning aitame siis sõelale jäänud kavandid nõuetekohasteks projektideks vormida, siis peaksid kõik väärt mõtted lagedale toodud saama.”
Rumeenia külalisi nende õppereisil saatnud Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja Ave Bremse sõnul korraldab selliseid hiljuti Euroopa Liiduga liitunud riikide spetsialistide õppereise kogenumatesse liikmesriikidesse Euroopa Komisjoni tehnilise abi ja infovahetuse institutsioon TAIEX just vastavate riikide ministeeriumide kaudu. Eestisse pole selliseid reise varem tehtud.
“Rumeenia külalised ongi eriti huvitatud Leader-programmi käivitamise kogemustest, sest neil on see samuti päevakorral, ent meie oleme oma tegemistega selles vallas kaugemale jõudnud,” ütles Ave Bremse. “Neil on piirkondlikud Leader-grupid alles oma tööd alustamas ning nende töö teeb tunduvalt raskemaks see, et Rumeenias on kolmas sektor maapiirkondades väga nõrgalt arenenud. Meil on liikumine Kodukant juba kümme aastat toiminud ning Leader-programmi käivitumiseks head eeldused loonud.”
Stardipositsioon kehvem
Seda, et neil üsna kesiselt stardipositsioonilt alustada tuleb, tunnistasid ka rumeenlased ise.
“Info liigub meil üsna kehvasti ja infrastruktuur on maal kehvemal järjel kui teil,” ütles Valendin Tudorache Rumeenia põllumajandusministeeriumi Sibiu esindusest. “Seepärast on ka meie riiklikus arengukavas infrastruktuuriobjektidele suuremat tähelepanu pööratud kui teil. Meie Leader-programm on aga üsna sarnane Prantsusmaa omaga, sest meil on sellealast nõu käinud jagamas just prantsuse spetsialistid. Kui Rumeenia noorte hulgas on prantsuse keele oskajaid vähe, siis vanema generatsiooni seotus prantsuse kultuuriga on suurem.”
Lisaks Jõgevamaale külastasid Rumeenia külalised Järva- ja Tartumaad ning loomulikult võeti neid vastu ka meie põllumajandusministeeriumis ja PRIA peakontoris. Külalistega reisi kaasa teinud Kadi Lepik põllumajandusministeeriumi välissuhete büroost kinnitas, et rumeenlased jäid külaskäiguga väga rahule.
“Lastekodu kohta ütlesid nad, et seal on tunda palju enam kodu hõngu kui Rumeenia lastekodudes,” märkis Kadi Lepik. “Härjanurme kalakasvatus meeldis neile aga eelkõige sellepärast, et ka Rumeenia Sibiu piirkonnas on forellikasvatus väga populaarne. Külalised arvasid, et äkki oleks värskete kontaktide pinnalt võimalik isegi mingi ühine kalakasvatusteemaline projekt välja arendada.”
Eriti sügav mulje jäi rumeenlastele Kadi Lepiku sõnul aga sellest, kui hästi Leader Eestis toimima on hakanud ja kui innukalt inimesed on asunud oma kogukonna heaks tegutsema. Koostöötahe ja initsiatiiv jäänudki neile Eestist kõige rohkem meelde.
iii
RIINA MÄGI