Koolituse viis läbi koolituskeskuse «Tõru» koolitaja Erle Nõmm. Meie maakonnast osales koolitusel kolmeteistkümnest koolist kokku 26 õpilast.
Alustuseks jagati õpilased viiesteks rühmadeks ning arutleti esmalt, milline on hea juht ja millega on õpilasomavalitsuse liidri seisukohalt kõige raskem tegelda. Viimasele küsimusele leiti mitmeid vastuseid. Üks suurimaid probleeme on jätkuvalt õpilaste aktiivseks muutmine, näiteks käida huviringides. Samuti on õpilastel probleeme õpetajate ja kooli juhtkonnaga. Koolijuhid peavad tihti õpilasomavalitsuse ülesandeks suitsetamise ja koolivägivalla vastu võitlemist.
Hea juht on energiline, aktiivne ja hea suhtleja. Samuti annab ta eeskuju teistele. Ta on tark, kuid see ei pea väljenduma õppuri hinnetes. Üks tähtsamaid omadusi on osata konflikte lahendada, lõpptulemused peavad olema sobivad mõlemale poolele. Juht peab ka ise olema piisavalt paindumatu.
Liider, juht või staar?
Meeskonna vedajaid saab jagada kolmeks – juhid, liidrid ja staarid. Juht on kindlaks määratud, samuti keerleb ta tihti sündmuste keskpunktis, kuid alluv ei ole juhi suhtes neutraalne.
Liider see-eest kasvab alt üles, tal on meeskond ümber ning ta vastutab toimuva eest. Liidreid on kaht tüüpi – emotsionaalsed ja ratsionaalsed. Esimesi iseloomustab «tants ja tagaajamine». Nii tekib MEIE-tunne. Ratsionaalne liider on tõsine. On tavaliselt jäägitult pühendunud oma ülesannetele. Leidub ka liidreid, kes on segu mõlemast tüübist.
Staarid eputavad ning on enamasti huvitavad inimesed, nende ümber ei teki aga meeskonda. Staar on suur lubaja, aga lõppkokkuvõttes on tal kõigest ükskõik! Kõige iseloomulikum on staaritsemine poliitikutele.
Ühtekuuluvustunne ei teki iseenesest
Kuidas kujuneb meeskond? Selleks on neli etappi. Kõigepealt kogutakse üksteise kohta infot. Järgnevaks sammuks on konfliktid, vaidlused, vastuolud ning kõik suruvad oma arvamust peale. Selle faasini jõuab enamik klasse kooli lõpuks. Ühtekuuluvus tuleb aga kolmandas etapis. Teekond ühtsuseni on raske.
Konflikti etapist ühtekuuluvuse etappi saamiseks tuleb leida erinevaid võimalusi. Tuleb tekitada MEIE-tunne. Selleks on mitmeid variante: ühisüritus kõigile, grupitöö rühmades, hiljem võrreldakse ideid. On võimalikud ka sundülesanded, mille lahendused sõltuvad koostööst teiste rühmadega.
Ka eri gruppide liidrite kokkusaamine ning ühine nõupidamine võib olla kasulik. Kindel on, et ühtekuuluvus iseenesest ei teki! Variant on ka kasutada sise- või välisvaenlast. Meeskonnatöö viimane etapp on koostöö.
Kõiki koolitusel osalejaid filmiti ning hiljem üheskoos hinnati, kui närvis on inimene kaamera ees. Igaüks hindas esmalt oma käitumist, seejärel hinnati üheskoos kõiki osalejaid. Üritus oli väga põnev, kõik sellel osalenud said tublisti targemaks.
BIRGIT KASTEPÕLD
