Eelmisel reedel Palal peetud foorumil “Õpilaskodud, kellele ja milleks” jäi kõlama mõte, et õpilaskodud vajavad igapäevatöö korraldamiseks järjepidevat riiklikku toetust ja arendamiseks investeeringuid.
Üleriigilise foorumi sissejuhatuseks esinesid luulepõimikuga Pala Kooli õpilaskodu lapsed. Maavanem Aivar Kokk rõhutas oma kõnes, et peab õpilaskodusid väga vajalikuks ja tunneb heameelt selle üle, et kõige rohkem õpilaskodusid on meie maakonnas.
“Jõgeva vallavolikogu esimehena tegelesin ka ise õpilaskodu rajamisega Vaimastverre,” märkis ta.
Toetus lähiajal ei suurene
Õpilaskodude majanduslikku olukorda analüüsis haridus-ministeeriumi koolikorralduse osakonna nõunik Ants Eglon. “Praegu saab riigilt toetust 3030 õpilaskodudes elavat õpilast. Milleks kohatoetust kasutada, see on koolide enda otsustada. Ma julgen aga väita, et lähema paari aasta vältel pole võimalik kohatoetust suurendada.”
Foorumi peakorraldaja, Võrumaal asuva Krabi põhikooli direktori Ale Sprengi sõnul jääb riigipoolsest toetusest, mis on iga õpilase kohta 3000 krooni kuus, väheseks.
“Seda raha eraldatakse üheksaks ja pooleks kuuks, õpilaskodu oleks aga vaja aastaringselt rahastada. Kasvatajad vajavad suveks puhkusetasu ja pealegi tuleb juba suvel alustada ettevalmistustöid järgmiseks õppeaastaks. Lisaks toetusele igapäevaseks majandamiseks vajavad õpilaskodud ka arendamiseks investeeringuraha,” ütles Sprenk.
Ta lisas, et koolid, kus on õpilaskodud, vajaksid ka abiõpetajaid, kes tegeleksid õpiraskustega lastega. Krabi koolijuht ütles tunnustussõnu foorumil osalenud Riigikogu liikmele Mailis Repsile, kelle haridus- ja teadusministriks oleku ajal Eestis esimesed õpilaskodud loodi.
Haridus- ja sotsiaalasutuste koostöö
Foorumil rühma tööd juhtinud Rapla Maavalituse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aivar Soe märkis, et praeguses Eestis peaks ühiskonna nägu olema rohkem laste poole suunatud. “Elamisvõimalusi õpilaskodudes on vaja lastele, kelle emadel ja isadel on vanemakohustuse täitmisega ühel või teisel põhjusel raskusi. Kui sellised lapsed jäävad tänavale, võivad nendest saada kergesti õigusrikkujad, mis tähendab seda, et kinnipidamisasutuste üleval pidamiseks tuleb senisest veelgi rohkem raha kulutada. Turvalised elamisvõimalused õpilaskodus hoiavad aga ära mõnegi noore sattumise kuritegelikule teele,” kinnitas ta.
“Foorumi sõnavõttudes jäi kõlama mõte, et õpilaskodude probleemidega tegelemisel oleks tarvis haridus- ja sotsiaalasutuste pidevat koostööd,” lausus Jõgeva maavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja kohusetäitja haridus-ja kultuuriosakonna juhataja ülesannetes Aime Meltsas.
Foorumil osalejad külastasid ka Pala Kooli õpilaskodu. “Mulle meeldib see, et lapsed elavad selles õpilaskodus tegelikult korterites, kus tekib kergesti peretunne,” oli Raplamaa haridusjuht Aivar Soe nähtuga rahul.
JAAN LUKAS
