Esmaspäeval esialgu kaheks nädalaks kehtestatud distantsõpe tundus esialgu võimatuna, kuid mida päev edasi, seda rohkem ajutise olukorraga harjutakse. Stuudium ja eKool on püsinud kindlalt jalgel ja nüüd on vaja igapäevast tööd jätkata.
Näiteks Carl Robert Jakobsoni Torma põhikooli klassi-, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Barbara Laul on andnud õpilastele ülesande koostada pere nädalamenüü. Nii peaksid õpilased arvestama pereliikmete soovidega, otsima internetist retsepte ja kogu menüü kenasti kujundama.
Lisaks on Laul palunud õpilastel kodunduse tunni kaugõppe vormis valmistada hommikusöök ja serveerida see nõuetekohaselt. Õpilasel tuleb teha kolm fotot: toiduainetest, valmistamisest ja valminud toidust.
Koolis sai seletada
„Eks esimesed päevad mööduvad kõigil ühtemoodi – veidi närviliselt, segaduses, uues olukorras. Mina jagan hommikuid õpilaste ja oma esimeses klassis käiva poja vahel. Pean mainima, et koolis on lihtsam nii õpetajal kui õpilasel – alati on võimalik küsida, alati on võimalik rohkem seletada,“ nentis Barbara Laul.
Samas tõdes ta, et on distantsõppe üles ehitanud põhimõttel, et õpilane peab ise hakkama saama. „Tean suurepäraselt, et nii mõnelegi on just enese tööle sundimine kohutavalt raske ja veel raskem süveneda ise, kodus. Ka mu oma pojale tuleb mitu korda meelde tuletada, et nüüd on õppimise aeg, kuigi oleme kodus ja köögilaua taga,“ ütles õpetaja.
Õppematerjalid on ta koostanud jõukohasuse ja võimalikkuse põhimõttest lähtuvalt. „Ei saa eeldada, et kõigil oleks kodus vardad ja heegelnõelad ning nad oskaksid ise video abil õppida, sest tänapäeval ei saa loota emadele ja vanaemadele. Seega muutsin veidi õppeaastaks planeeritud õpitulemuste saavutamise järjekorda ja tõin kodunduse ettepoole, sest esiteks peab II–III kooliastme õpilane olema võimeline endale süüa tegema ja selles keerulises olukorras ka vanemaid aitama,“ rääkis Laul.
Samas avaldas ta lootust, et eriolukord ei kesta kaua. „On vanemal kergem, on koolil kergem. Ja ka õpetajad ei pea töötama oluliselt pingelisemalt. Sest kuigi otsest kontakti ei ole ega pea tegelema näiteks käitumisprobleemidega, tuleb ikkagi arvestada, et mõni vastus jõuab sinuni alles hilisõhtul, kui vanemad koju jõuavad,“ nentis ta.
Esmalt kõigile raamatud
Sügisest Jõgeva põhikooli kirjandust ja soome keelt õpetama tulnud Mika Keränen oli samuti positiivselt meelestatud. „Õpetan viiendikele kirjandust ja kaheksandikele-üheksandikele soome keelt. Nemad on üsna suured ja saavad paljudes asjades ise hakkama,“ ütles Keränen.
Niipea kui temani jõudis info, et kaheks nädalaks kool suletakse, oli õpetaja esimene mõte anda lastele koju kaasa võimalikult palju lugemist. Kaks nädalat on ju ühele raamatusõbrale tõeline lugemispidu. „Viisin kõik teiste autorite kirjutatud lasteraamatud, mis mul endal kodus olid, kooli ja jagasin laiali. Ühe klassiga jõudsime käia ka Jõgeva linnaraamatukogus. Lisaks võtsime lugemist kooli raamatukogust,“ rääkis Keränen.
Olgugi et praegu peaks keskenduma digilahenduste kasutamisele, nentis Keränen, et lahendusi on teisigi. „Minu mõte oli anda viiendikele ülesanne pidada päevikut. Nad pidid võtma uue puhta kirjanduse vihiku ja kirjutama sinna iga päev oma elust vähemalt viis lauset. Ja kui on soovi, võib pildigi juurde joonistada,“ rääkis õpetaja.
„See on väga oluline, et ma ei annaks neile ülesannet, mis oleks täiesti võõras. Sest mul ei ole võimalust klassis ülesannet selgitada, nii et kõik aru saaksid. Aga kuna viiendas klassis on „Luuseri päevik“ õpikus sees ja nad on pidanud oma päevikut juba tegema, pole see neile võõras,“ sõnas Keränen.
Lapsi ei tohi jätta üksinda
Kuidas kontrollida, et õpilased päriselt iga päev näiteks päevikut peaksid? „Kui kooli tagasi tuleme, on näha, kui hästi nad seda teinud on. Rõhutasin enne, et selle eest saab hinde, kuid ikkagi tundsin muret, kuidas saaksin neid sealjuures julgustada. Olen ülesande juurde märkinud, et nad kirjutaksid või helistaksid mulle, kui abi vajavad. Samuti, et nad küsiksid nõu vanematelt või suurematelt õdedelt-vendadelt.
Lapsel peab olema õpetaja asemel keegi, kelle käest küsida. Kasvõi vanaema-vanaisa käest, kui nendega saab internetis või telefonitsi suhelda. Last ei tohi üksinda jätta. See pole kaugeltki paha, kui lapsed saavad aru, et mingeid asju peavad nad ka iseseisvalt tegema. Võib-olla aitab erakorraline olukord mõnel mõista, et ta saabki ise hakkama,“ julgustas Keränen nii õpilasi kui ka ootamatult õpetajaametit pidavaid lapsevanemaid.
„Kuigi olen poole kohaga Jõgeval tööl, valmistasin terve nädalavahetuse ette e-õppe materjale. See võttis väga palju aega, sest uued keskkonnad, kus digiõpe toimub, tuli endale selgeks teha. Kaheksandikele ja üheksandikele leidsin jõukohaseid harjutusi keelesild.ee leheküljelt, mida olen varemgi kasutanud,“ ütles sügisest Jõgevale siirdunud Keränen.
Nädala keskel andis haridus- ja teadusministeerium teada, et õpetajad võiksid esialgu jätta hinded panemata ja võimaldada kõigil uue olukorraga harjuda. Sama meelt oli ka Keränen. „Õpetajad teavad, mis on nende õpilaste tase. Muidugi on kontrolltööd väga vajalikud, aga usun, et hindeliste tööde aeg tuleb veidi hiljem. Ja kui on vaja, saab neid teha ka e-keskkonnas. Paar nädalat võiks rahulikult võtta,“ ütles Keränen.
Eriolukorra pikemaks kestmiseks on Keränen valmis, kuid loodab, et kõik normaliseerub võimalikult kiiresti. „Minu valmisolek on töötada niikaua kui vaja. Päeviku pidamine on hea, aga eks tuleb muid ülesandeid juurde, kui asi veidi venib,“ ütles õpetaja.
Kodutöid pigem vähem
„Näen oma Tartus koolis käiva tütre pealt, et õpetajad annavad väga palju kodutöid. Neid on isegi väga raske teha koos ema, isa või vanemate õdede-vendadega. Pigem võiksid õpetajad mõelda kodutööde kvaliteedi, mitte kvantiteedi peale. Näen, mida annavad teised õpetajad õppida, mis toob välja selle, kui palju koolis tegelikult õpitakse. Õpetaja kirjutab ka lastevanematele, mida on vaja õppida. See tulebki šokina, et õppimist on nii palju. Soovin vanematele väga palju jõudu, sest nad peavad praegu tegema mõnes mõttes õpetajatööd. Samas on neil võimalus oma last veel rohkem tundma õppida,“ avaldas Keränen.
Avinurme gümnaasiumi õppejuht Kristina Pikas nentis, et esimese nädalaga on hästi hakkama saadud. „Ühtegi erilist probleemi pole esile kerkinud ja oleme esimeste päevadega süsteemi toimima saanud,“ ütles Pikas.
Ollakse valmis jätkama
Seda, et eKool ja Stuudium esimesel päeval ülekoormuse tõttu tõrkusid, Pikas probleemiks ei pea. „Õpetajate süsteem taastati väga ruttu ja õpilaste oma toimis lõunaks väga hästi. Otsustasime, et õppepäevale eelneval õhtul kella neljaks on info juba väljas. Paljud vanemad vaatasid juba pühapäeval, mis esmaspäeval ees ootab,“ ütles õppejuht. Nii välditi seda, et esmaspäeval vajalikud materjalid saamata jäävad. Ja kellel jäi, siis neile jagas õpetaja infot eraldi.
Kui olukord peaks pikemaks venima, ollakse Pikase sõnul selleks valmis. „Kui järgmisel nädalal tuleb otsus distantsõpet jätkata, siis jätkame. Erilist paanikat ei ole, kõike saab ju distantsilt teha. Kuuga saame hakkama,“ oli Pikas kindel.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson oli samuti positiivne. „Olen suhelnud direktori ja Stuudiumi vahendusel õpetajatega ja mulle tundub, et meil sujub.“
Samuti ollakse koolis valmis, kui olukord peaks pikenema. „Meie õpetajatel on digipädevused üsna kõrgel tasemel. Oleme terve eelmise aasta ja selle õppeaasta esimese poole teinud majas koolitusi ja tutvunud keskkondadega. Meile on digiõpe oluline ja haridustehnoloog on koostanud nimekirja õpikeskkondadest, mida kasutada. Pigem on kartus, et õpilased ehk tüdivad.
Oleme andnud signaali, et õpetajad teeksid koostööd ja miks mitte, kaasaks ka lapsevanemaid. Meil on arukad ja väga tublid õpetajad ning olukorra pikenedes ei juhtu midagi,“ oli Mikson kindel.
Varem omandatud teadmisi on nüüd hea ära kasutada. „Arvan, et praegune olukord annab lastele eluks palju juurde. Usaldan oma õpetajaid: nad kasutasid digivahendeid varemgi, nüüd on see koht, kus neid arendada,“ nentis ta.
KERTTU-KADI VANAMB
