“Koostöö teistest riikidest pärit inimestega on hoopis teises mõttes viljakas kui oma kaasmaalastega, sest nad näevad sama nähtust hoopis teisest aspektist,” kinnitas Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski juhataja Margus Ess. Nii ütlema ajendas teda 2009. aastal alanud ning nüüdseks lõpujärku jõudnud rahvusvaheline õpikoostöö projekt, milles Vanaveski partneriteks olid Prantsusmaa, Belgia ja Rumeenia haridus- ja koolitusorganisatsioonid.
Euroopa Liidu elukestva õppe programmist Grundtvig rahastatud projekti eesmärgiks on otsida võimalusi, kuidas täiskasvanuharidus saaks kaasa aidata säästvale arengule.
Kui projekti “otsad võetakse kokku” juuni lõpus ja juuli alguses Pariisis toimuval lõpuseminaril, siis viimane tavaseminar tuli 18.-21. maini läbi viia eestlastel. Koos seminariga sai teoks säästva arengu teemaline konverents “Sild tulevikku”, millel võisid osaleda kõik huvilised.
Konverentsi esimeses pooles said sõna kõigi partnerite esindajad, et tuua lühidalt välja see, mille võrra nad projekti käigus targemaks said. Konverentsi teises pooles kõnelesid Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja Gaia Hariduse töörühma liikmed Riinu Lepa ja Erki Kaikkonen sotsiaalsest ettevõtlusest ja säästva arengu sotsiaalsest aspektist.
Riinu Lepa näitas kõigepealt publikule kaht pilti, millest ühel oli säravalt naeratav, teisel surmani tülpinud nägu, ning palus kõigil järele mõelda, kummale nad päev otsa oma ametitööd tehes rohkem sarnanevad. Lõpuks palus ta kõigil silmad kinni panna ja ette kujutada, millist ühiskonda me loome, kui me oleme innustunud, ning millist ühiskonda siis, kui me teeme tüdinenult oma palgatööd, et peret toita.
Kohustus või kosutus?
“Töötegemine ei pea olema ebameeldiv kohustus, vaid see võib olla ka hingekosutus,” ütles Lepa. Tema sõnul on inimesed, kes tegelevad sotsiaalse ettevõtlusega, alati innustunud, sest nad aitavad luua paremat ja õiglasemat ühiskonda. Sotsiaalse ettevõtluse puhul pole raha mitte eesmärk, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Näiteks jalgpallisarjas Homeless World Cup, millesse on haaratud viiskümmend riiki, on eesmärgiks muuta selles osalejate elu. Inimesed, kes on elu hammasrataste vahele jäänud ning kaotanud töö, pere ja kodu, tuuakse jalgpalli kaudu tagasi ühiskonda. Eelkõige sel moel, et tõstetakse eduelamuse pakkumise kaudu inimeste enesehinnangut.
“Riigid käivitavad kodutute probleemi lahendamiseks suuri sotsiaalprogramme, kulutavad nende peale suuri summasid ning peavad nende tarvis ülal suurt ametnikearmeed, ent jalgpalli kaudu saab sama eesmärki edukamaltki täita,” ütles Riinu Lepa.
Ta tõi teisigi sotsiaalse ettevõtluse näiteid nii laiast ilmast kui ka kodusest Eestist. Näiteks Leedus tegutseb tema sõnul restoranide kett Guru, mille omanikud palkavad tööle narkootikumide tarvitamisest loobunuid. Eestis asutasid kaks puudega noort, kes endale tööd ei leidnud, MTÜ Abikäsi, mis viib omavahel kokku tööd otsivaid puudega inimesi ning nende tööjõust huvitatud ettevõtjaid. Tallinnas tegutsev Uuskasutuskeskus võtab aga inimestelt vastu rõivaid ja kodutarbeid, mida nood enam ei vaja, ning müüb neid soodsa hinnaga. Nii vähendatakse prügi teket ja aidatakse ka toimetulekuraskustes peresid: neile jagatakse kogutut suisa tasuta.
Riinu Lepa sõnul on gümnaasiuminoorte hulgas valdavaks suhtumine, et elukutsevalikul tuleb lähtuda mitte oma südamehäälest, vaid pragmaatilistest kaalutlustest, st sellest, et valitav eriala võimaldaks hästi ära elada. Nii on suuremad positiivsed muutused ühiskonnas visad tulema.
Lisaks konverentsil mõtete vahetamisele tegid projektipartnerite esindused kokkuvõtteid sellest, mida keegi projekti raames vahepeal teinud, ning arutasid, kuidas projekt edukalt lõpule viia. Ühiste pingutuste tulemusel peavad nimelt valmima ja projekti kodulehele üles saama säästva arengu teemaline õppekava, samuti nelja riigi säästva arengu teemalist seadusandlust ja häid praktikaid koondav veebibrošüür. Kodulehe www.sdttraining.eu haldamine on usaldatud kultuuriseltsile Vanaveski.
“Et anda aimu, milline peaks vormilt olema tulevane veebibrošüür, näitasime oma külalistele Betti Alveri muuseumi kodulehel olevat veebiraamatut “Mälestuste Jõgeva”,” ütles Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave.
Kasulikud kogemused
Tema sõnul keskendusid eestlased õpikoostöö projektis eelkõige Gaia Hariduse propageerimisele. Gaia Haridus annab arusaamise Maast ja selle elanikest kui ühtsest tervikust ning otsib võimalusi nende n-ö rahumeelseks kooseksisteerimiseks. Gaia haridusprogrammile pani aluse Rahvusvaheline Ökokülade Võrgustik ja sellest on välja töötatud ka Eesti variant, mida on mõnda aega valikainena testitud Rocca al Mare koolis.
“Õpikoostöö projekti käigus välja töötatud säästva arengu teemalisse õppekavasse läksid sisse ka Gaia haridusprogrammi maailmavaatelise, majandusliku, ökoloogilise ja sotsiaalse aspekti põhilised punktid, mille üle meil on hea meel,” ütles Marika Prave. “Võimalik, et peatselt lõppevale õpikoostöö projektile järgneb jätkuprojekt, mille käigus hakkame katsetama, kuidas meie väljatöötatud õppekava tegelikkuses toimib.”
Külalistele oli palju näidata
Eestis veedetud päevade jooksul jõudsid Vanaveski projektipartnerid läbi teha permakultuuri õpitoa Jõgeva Sordiaretuse Instituudis, uudistada passiivmaja ideoloogia järgi ehitatud Palamuse vallamaja ja Palamuse lasteaia õueala, kus on suurepärased õuesõppe võimalused. Käidi ka kihelkonnakoolimuuseumis ja Kuremaa lossis ning külastati Jõgeva jõuluvana. Erilisi elamusi pakkus külalistele ka nende ööbimispaik, jahimaja Trofee.
Marika Prave tunnistas, et projektipartneritele Gaia Haridust tutvustades said selle põhimõtted ka endale selgemaks. Palju kogemusi andis ka teiste juures seminaridel käimine ja Eesti seminari ettevalmistamine.
“Edasises elus tuleb kasuks kasvõi näiteks projekti käigus omandatud oskus teistelt maadelt ja teistsugustest kultuuridest pärit inimestega suhelda ning ennast neile arusaadavaks teha,” lisas Prave.
Margus Ess märkis, et projekti käigus ilmnes huvitav erinevus: kui Euroopa nn vanade riikide esindajad näevad arengu võtit eelkõige riigi seadustes, siis nn uute riikide esindajad näevad seda pigem kodanikualgatuses.
“Ilmselt on see tingitud sellest, et vanade riikide kodanike arvates on riik nende jaoks, uute riikide kodanikud aga pigem vastandavad end riigile,” ütles Margus Ess.
Teine huvitav tõdemus oli tema jaoks see, et meil on oma külalistele tegelikult ikka väga palju põnevat näidata, sealhulgas seda, mis seondub säästva arengu teemaga.
“Eesti pole enam kaugeltki mingi kõrvaline paik, vaid võib olla nii mõnelgi alal suisa eesliinil,” ütles Margus Ess.
Grundtvigi projekt
*Eesmärgiks: kuidas täiskasvanuharidus saaks kaasa aidata säästvale arengule
*Juhtpartneriks Prantsusmaa katoliiklik haridusorganisatsioon Formiris
*Partnerid kultuuriselts Vanaveski
*Bukaresti linna ja Brasovi maakonna haridusosakond Rumeeniast
*Täiskasvanute koolitusega tegelev Belgia mittetulundusühing Cesep
*Algul lõi kaasa ka Austrias tegutsev Fohnsdorfi koolituskeskus, kuid nüüdseks on nad osalejate ringist lahkunud
*Kultuuriseltsi Vanaveski riigisisesed koostööpartnerid on Jõgeva vallavalitsus, Jõgeva ja Elva Koolituskeskus, Betti Alveri muuseum ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut
i
RIINA MÄGI
