Jõgeval Saksa pubis istus möödunud neljapäeva õhtupoolikul koos arvukas seltskond, kes hea tuju ja ühtsustunde tekitamiseks joovastavaid jooke ei vajanud. Seda seltskonda — Jõgeva Koolituskeskuse kursuslasi — innustab ja liidab nimelt hoopis teine nähtus: õppimiskirg.
Kui tavalises koolis, kus õpivad lapsed, on iga-aastane jõulupidu täiesti loomulik nähtus, siis täiskasvanutele teadmisi jagav Jõgeva Koolituskeskus, mis tegutseb juba neljandat aastat, kutsus oma õppurid jõulueelsele koosviibimisele esimest korda. Ning tundus, et sellist kokkusaamist oli vaja: muidu poleks Saksa pubi saal rahvast nii täis saanud.
Ega see tavaline jõulupidu olnudki, vaid pigem kokkuvõtete tegemise ja tänamise õhtu, mille nn foorumiosas püüti vastust otsida mõnedele täiskasvanute koolitamisega seotud küsimustele. Ent jõulumeeleolu oli saalis ikka ka. Jõgevamaa mulluse aasta õppija Reine Koppeli esitatud laulude jagu vähemasti.
Jõgeva Koolituskeskus on erakool, mida haldab sama nime kandev mittetulundusühing. MTÜ juhatuse liikme Marika Prave sõnul olid koolituskeskuse eelkäijaks kahel aastal Jõgeva vallavalitsuse ruumides ja valla toetusel tegutsenud keelekursused.
“Et keelehuvilisi kogunes üha rohkem ning lisaks Jõgeva vallale ka Jõgeva linnast ja mujalt, ei jäänudki lõpuks muud üle kui erakool luua,” ütles Marika Prave.
Koolile sai taotleda koolitusloa, see omakorda võimaldab välja anda aktsepteeritavaid haridustunnistusi ja saada õppuritel õppemaksust tulumaksuosa tagasi.
“Meie kooli tunnid ei meenuta padjaklubi kokkusaamisi, vaid neid tehakse väga tõsist tööd. Ning kui tahetakse haridust tõendav ametlik dokument kätte saada, siis tulebki kõvasti tööd teha,” ütles Marika Prave.
<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Keeleõppest kõik algas ja praegugi on kooli töös põhirõhk keeleõppel. Õppida on saanud inglise, soome ja vene, aga ka prantsuse ja hispaania keelt. Lisaks sellele on korraldatud stiili- ja sotsiaalmeedia koolitus ning maalikursus. Hiljuti käivitusid kundalini jooga koolitus ja Leader-programmist toetatud käsitöö õpiringid.Õpihimulisim kollektiiv
“Kui kooli kolme esimese õppeaasta jooksul käis meie keelekursustel 318 inimest, siis praegu on keeleõppureid
Tänuõhtul tunnustaski koolituskeskus oma häid koostööpartnereid. Nende nimekiri oli üsna pikk. Tänumeene said ka kõik koolituskeskuse õpetajad. Koolituskeskuse peret tervitama tulnud Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras programmijuht, endine jõgevalane Sirje Plaks kinkis neile omalt poolt väga vajaliku “Koolitaja käsiraamatu”. Tänumeene pälvis ka Jõgeva linna kõige õpihimulisem kollektiiv — ilusalong Duaal. Just sellest väikesest kollektiivist lööb koolituskeskuse kursustel kaasa protsentuaalselt kõige rohkem inimesi.
“Kõige arvukam koostööpartnerite ring oletegi teie — meie õppurid,” tõdes Marika Prave kokkutulnute poole pöördudes. “Hea meel on märkida, et nii mõnedki ettevõtted ja riigiasutused on hakanud rahaliselt toetama oma töötajate õppimist meie koolis ning muutunud sel moel samuti kaudselt meie koostööpartneriteks. Loodame, et selliseid asutusi-ettevõtteid tuleb üha juurde.”
Vahva seltskond
Sirje Plaks kõneles koolituskeskuse rahva ees seistes muu hulgas sellest, kui tähtis on levitada positiivset õpikogemust. Ning kohapeal läks ka kohemaid positiivse õpikogemuse levitamiseks, sest sõna anti Reine Koppelile ja Rita Sildnikule, kellest esimene tunnistati mulluse täiskasvanud õppija nädala ajal Jõgevamaa aasta õppijaks ning teine aasta koolitajaks. Kui Reine piirdus põhiliselt kinnitusega, et nii, nagu keha, nii tuleb ka aju pidevalt vormis hoida, siis Rita seletas põhjalikumalt lahti, miks talle meeldib laste kõrval (põhikohaga on ta Jõgeva ühisgümnaasiumi õpetaja) ka täiskasvanuid õpetada.
“Minu meelest peaks täiskasvanute õpetamise kõigile üldhariduskoolide õpetajatele kohustuslikuks muutma,” ütles Rita Sildnik. “Täiskasvanuid õpetades tuleb rohkem pingutada, et leida põnevat ja mitmekesist materjali, mis neid köidaks. Samas saan nende peal “testitud” materjali hiljem ka laste õpetamisel kasutada.”
Kui õhtul täiskasvanud keeleõppijaid tundi oodates kipub pähe tulema küsimus, miks see nuhtlus küll endale kaela võetud sai, siis pärast tundi läheb Rita koju hoopis otsast otsani positiivsest energiast laetuna, sest õppurite seltskond on lihtsalt nii vahva.
Positiivset õpikogemust olid allakirjutanule nõus jagama ka selle õhtu lauanaabrid Rauno Lehtla ja Janek Varblas. Mõlemad käivad inglise keele kursusel. Palamuse kihelkonnakooli arendus- ja projektijuhi Janek Varblase jaoks on inglise keel tööalaselt oluline, sest muuseumis käib ka välismaiseid külastajaid.
“Olen küll mõnda aega Inglismaal töötanud, ent seal omandasin lihtsama kõnekeele. Nüüd leidsin, et oleks vaja täiendada nii sõnavara kui ka teadmisi grammatikast,” ütles Janek Varblas.
Ka ettevõtjana tegutseval Rauno Lehtlal tuleb nii mõnegi kliendiga suuliselt või kirjalikult inglise keeles suhelda.
“Reisile minneski tahaksin, et mu ingliskeelne jutt oleks üheselt mõistetav ning ma ei peaks kõneldes iga sõna juures mõtlema,” ütles Rauno Lehtla.
Lisaks konkreetsele kasule teadmiste näol aitab kursustel käimine leida aga uusi meeldivaid tuttavaid, kellega muidu poleks üldse põhjust olnud kokku saada.
Õhtu lõpuks anti laudkonniti arutamiseks kaks küsimust: kas Jõgevamaal on täiskasvanud õppijate jaoks õppimisvõimalusi piisavalt ning kuidas me saame oma õpikogemust jagada nendega, kes veel ei õpi. Esimesele küsimusele vastust otsides jõudis üks laudkond koguni tõdemuseni, et Jõgeval võiks tegutseda kutsekool. Kui keeleõppe võimalusi on siinmail juba päris palju, siis tehnilistel aladel kiire ümberõppe võimalusi napib. Just sellist võimalust oleks aga tavaliselt vaja töötuks jäänud meestel.
i
RIINA MÄGI
