Kui raamatuid on koostatud lasteaias erinevate tähtpäevade puhuks varemgi ning neid on siis ka koos esitletud, siis seekordne raamatuteesitlus kujunes kuidagi eriti põnevaks ja lõbusaks. Raamatute koostamised võeti ette märtsile kui teatrikuule ja lähenevale emakeelepäevale mõeldes. Kui mistahes pidude ettevalmistamisel on tavaliselt kandev osa olnud muusikaõpetajal, siis seekordset raamatuteesitluse pidu valmistasid ette kõik rühmad koos oma õpetajate ja õpetajaabidega.
Lasteaiapere kõige väiksemate ehk 3?4-aastaste Muhvide rühma raamat sai pealkirjaks “See tore laps olen mina”. Koos lauldi oma raamatu esitlusel ka sama pealkirjaga laulu. Raamatus oli pühendatud üks lehekülg igale rühma lapsele, kus teda oli põnevalt kirjeldatud ning ühtlasi leitud sarnasus ka mingi loomaga. Kirjatöö oli muidugi täiskasvanutelt, pildid juures aga lastelt enestelt. Esitlusel loeti kirjeldused ette ning lasti teistel lastel ära mõistatada, kellega mingil leheküljel tegu. Et lasteaed on väike ja üksteist tuntakse hästi ning pealegi on mõnedki selle asukad ka omavahel õed-vennad, siis äratundmine erilisi raskusi ei valmistanudki.
4?5-aastaste Kingpoole rühma lapsed olid koos oma õpetaja ja õpetajaabiga valmistanud koguni kaks raamatut. Üks koostati aed- ja puuviljadest, teine erinevatest riidematerjalidest. Aedviljade pilte lõikasid välja lapsed, naljakaid luuletusi nende juurde kirjutasid aga muidugi täiskasvanud. Raamat riidematerjalist sai aga lausa õpetlik: koos piltidega riideesemetest ja vastavate riidetükkidega. Nii oli võimalik üksiti lugeda ja pilti vaadata.
Kooliminejate Sammalhabeme rühmas koostas oma raamatu juba iga laps ise ning kandis selle ka ise teistele ette. Nii oli raamatuid kassidest, koertest, lilledest. Esitlus käis koos vastavate laulude ja mõistatustega. Ühtekokku tundus olevat kõik põnev nii esinejatele kui ka väikestele kuulajatele.
Keskmise rühma lapsed käisid raamatunädalal külas ka samas majas asuvas raamatukogus, kus juhataja Tiina Kull kõneles sellest, kuidas pärisraamatud sünnivad.
VAIKE KÄOSAAR