Samal ajal kui Põltsamaa muusikakooli õpetajad möödunud neljapäeval Põltsamaa päevakeskust külastasid, andsid koolis tunde kõige vanema klassi pillimänguõppurid, kellest üks oma kooli õpetajad ka nii-öelda laulu sisse pani.
Põltsamaa muusikakooli direktorilt Anne Kausilt sellel päeval koolijuhi kohustused üle võtnud Kaur Terep lausus, et nad on seda päeva juba seitse aastat oodanud, samal ajal kui õpetajatele kordub see pidupäev igal aastal. “See on ikkagi tore päev. Teie, õpetajad, saite täna puhata, süüa, lõbutseda. Meie aga pidime tegema teie tööd. Kuid õpetajate päev on ka meie jaoks tore päev,” lausus Kaur Terep.
Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus juhtis vanemate muusikakooli õpilaste tähelepanu sellele, et hetkeks, kui noored oma kavaga õpetajate ette astusid, oli alles pool tööpäeva läbi ning teine pool veel ees ootamas. Kaus soovis noortele edukat tööpäeva.
Laulu seest välja ei pääse
Kaur Terep õpib muusikakoolis kitarri. Noormehe sõnul oli tema jaoks esmakordne kogemus laval publiku ees pillimängija ja lauljana esineda, pealegi veel omatehtud lauluga õpetajatele. Õpetajad olid kõik selle laulu “sisse pandud.”
Üheks päevaks koolijuhi ameti endale saanud noormees küll tunde ei andnud, sest see ei kuulu ju otseselt selle ametiposti kohustuste hulka. Samas sai ta tundide andmist kõrvalt jälgida ja seal ka sõna sekka öelda. Terep tõdes, et õpetajaks võiks tegelikult õppida küll. Tema sõnul oleks eriti hea töötada just muusikaõpetajana, kes ei pea hommikul kella kaheksaks kooli minema.
Anne Kaus lausus õpilaste tehtud laulu kohta rõõmsalt, et nüüd on neid laulu sisse pandud ja sealt nad enam välja ei pääse.
Hiiumaalt pärit noormees õpetab Põltsamaal vaskpille mängima
Põltsamaa muusikakooli asus sellest õppeaastast tööle praegu veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppiv Aigor Post. Noormehe sõnul informeeriti teda sellest, et Põltsamaale vajatakse muusikaõpetajat ning talle tundus see võimalus huvitavana.
Post hakkab Põltsamaa muusikakoolis õpetama vaskpillide mängimist. Ta lausus, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaali tudengina on tema tunniplaan nii koostatud, et saab selle kõrval ka Põltsamaal tunde andmas käia.
Praegu kolmandal kursusel õppiva Aigor Posti sõnul pole ta veel enda jaoks selgeks mõelnud, kas temast võiks saada professionaalne muusik või muusikaõpetaja.
Hiiumaalt pärit inimesena on tema soov tulevikus kodusaarele tagasi minna ja ta märkis, et leiab seal endale rakendust pigem muusikaõpetajana.
Aigor Post ei välista, et jääb Põltsamaa muusikakooliga seotuks ka pärast kõrgkooli lõpetamist. Tänavu nautis ta aga õpetajarollis oma esimest õpetajate päeva täiel rinnal ja leidis, et pedagoogitöö on päris vahva.
Ive Pajol on alles hoog sees
Õpetajate päeval tunnustuse osaliseks saanud pikaajalise staažiga õpetaja Ive Pajo ütles, et temast sai 1968. aastal Põltsamaa keskkoolis algklasside õpetaja kohe pärast Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist. Põlise põltsamaalasena küsis ta toonaselt legendaarselt Põltsamaa keskkooli direktorilt Kalju Teraselt, kas tema endisel koolil talle õpetajatööd on pakkuda. Teras võttis noore õpetajanna rõõmuga kooliperre vastu.
Pajo sõnul õpetas ta algklasside õpetajana kõiki aineid peale muusikaõpetuse. “Tegelikult oleksin ma ka sellega hakkama saanud, aga meil oli siis muusikaõpetaja olemas,” lausus praegune pika õpetajatöö kogemusega naine. “Ega ma paljudele tööaastatele tagasi vaadates oma valikut ei kahetse. Kui sulle vaatab iga päev vastu üle 20 särasilmse ja teotahtelise lapse, siis miks mitte nende soovidega kaasa minna ning luua neile õppimiseks ja enesearendamiseks kõik võimalused. See vist on pisut kulunud väljend, aga tõesti on nii, et noorte keskel viibides tunned ka ennast noore ja värskena.”
Olgugi, et Pajo võiks juba kodus pensionipõlve pidada, pole ta tahtnud hingelähedaseks saanud tööst loobuda. “Kui mulle tuli koju teade, et Kamari kooli on vajatakse õpetajat, võtsin selle pakkumise vastu. Kui minult vastuvõtukomisjonis küsiti, kas ma koju jääda ei tahtnud, vastasin neile, et mul on alles hoog sees,” rääkis Ive Pajo.
Ive Pajo peab oluliseks, et tema tööd on märgatud, tema arvates on igale inimesele tunnustus väga vajalik. Tal on enda sõnul väga vedanud oma töökollektiiviga nii endises Põltsamaa keskkoolius, hilisemas Põltsamaa ühisgümnaasiumis ning ka praeguses Esku-Kamari koolis. “Kas ma just kuus aastat Kamaris õpetajana töötan, nagu minult seda oodatakse, ei oska öelda. Aga mine tea,” ütles ta.
TOOMAS REINPÕLD
