Õpetaja Laine Raja oli meie kandi tõeline maa sool

Ülemöödunud sajandi lõpus ja veel hulga hiljemgi oli maarahva hulgas auväärne koht koolmeistril ehk kooliõpetajal, keda kutsuti ka maa soolaks.

Kui mu emaisa Johannes Neider (1876–1959) lõpetas Sassukvere külakooli, andnud õpetaja Suits tema isale järgmise soovituse:  “Sul terane poiss, pane ta kooli õppima, temast saab hea koolmeister.” Vanaisa isa Joosep Neider (1839–1900) aga oli just koos vennaga saanud päriseks  osta  48-hektarilise talukrundi Rüütli küla idapoolses otsas ning jäänud suure töörabamisega põduraks, nii et poeg Johannes ehk Juhanes pidi juba 12-aastaselt hakkama põldu kündma. Kuigi Juhanese koolihariduseks jäi vaid kolm klassi külakooli, uuris ta elu lõpuni hoolega kooliraamatuid ning ajaloolist ja loodusloolist populaarkirjandust, andes neist saadud teadmisi edasi teistelegi, tehes niiviisi omamoodi koolmeistritööd küla täiskasvanute hulgas. Päriselt kooliõpetajaiks said aga tema keskeas siit ilmast lahkunud õe poja kaks vanemat tütart. 

Ebaõnnestunud kooliminek

Kuni 1. aprillini 1939 moodustas praeguse Pala valla idaosa omaette Ranna valla, mis oli 19. sajandil moodustatud Ranna mõisa alale. Ranna valla Sassukvere küla Vanaveski talus elanud Alide (1907–1976) ja Paul Kiviaru (enne eestistamist Kreos, 1903–1991) perre sündis kokku neli tütart, kellest esimesele pandi nimeks Laine. Tema õige sünniaeg oli 1931. aasta 29. detsember, kuid kellegi näpuvea tõttu läks sünniaastana kirja 1932. Kui tüdruk tahtis sügisel 1939 kohalikku Ranna kooli õppima minna, ei võetud teda vastu, sest kirjade järgi oli ta kõigest kuueaastane.

Esimene kool Ranna mõisa keskuses oli rajatud juba 17. sajandi lõpus, seega siis Rootsi ajal. 1766. aastal õppis seal 80, aastal 1786 aga juba 96 last. Kui 1815. aasta paiku pandi käima kolmeaastased koolid Sassukveres ja Raatveres, mis olid selle kandi rahvarikkaimad külad, jäi Ranna mõisa kool soiku ja suri varsti välja. Sassukvere ja Raatvere kool toimisid kuni Eesti Vabariigi alguspäevini, kusjuures Sassukvere koolimaja oli selleks ajaks eriti kehvas seisus.

Kui Ranna vallaga liideti seni Roela valda kuulunud Omedu küla, oli väikeses vallas koguni kolm kooli. Pärast mõisamaade jagamist talupoegadele Eesti aja alguses algas Raatvere ja Sassukvere kooli koondamine valla keskkohta, endise Ranna mõisa härrastemajja. Lõplik otsus tehti vallavolikogus 15. juulil 1923. Kooli juhatajaks sai Karl Paju (1890–1969), kes töötas selles ametis 20 aastat. 

Ranna kooli õpilane

Laine Kiviarul tuli oodata õppima asumiseks aasta ning alustada kooliteed võõrvõimu ajal, 16. septembril 1940. Ranna kooli esimeses klassis oli siis 24 õpilast. Õppimine oli taibukale tüdrukule kerge ning kevadel sai ta kiituskirja. Õppeaineist  meeldisid eriti matemaatika ja emakeel. Nõukogulaste aastasele valitsemisele järgnes kolm aastat sakslaste oma. Saksa ajal käis Laine koolis teisest kuni neljanda klassini.

Sügisel 1941 algas õppetöö 1. novembril. Uueks õpetajaks oli Auguste Stamberg (1903–1995), kes oli tulnud Mustveest, kus nende maja oli sõjatules hävinud. Ka teises klassis olid Laine Kiviarul kõik õppeained “viied”.

Kolmanda klassi õppetöö algas 12. oktoobril 1942. Sel õppeaastal töötas koolis ka Tartu ülikooli tulevane matemaatikaprofessor Ülo Lepik (sündinud 1921). Selles klassis lipsasid Lainel tunnistusele “neljad” kirjatehnikas ja saksa keeles. 18. oktoobril 1943 alanud neljandas klassis oli tal ainus “neli” saksa keeles.

1. novembril 1944 alustas Ranna kool nõukogude õppeasutusena. Koolijuhataja kohale oli kinnitatud Auguste Stamberg, kes töötas sel ametipostil kuni 1950. aastani, mil ta sunniti ametist lahkuma. Tema väga edukalt õppinud tütar Helgi Stamberg (hiljem Vihma) lõpetas kuuenda klassi kevadel 1945 ning siirdus edasi õppima Tartusse. Helgi Vihmast sai keeleteadlane ja kultuuriloolane.

Laine Kiviaru läks sügisel 1944 viiendasse klassi. Põhiaineis kanti tunnistusele jälle viied, nende kõrval esines neli kolmes kõrvalaines (joonistamine, tööõpetus, kirjatehnika). Kuuendasse klassi tuli minna 28. septembril 1945. Selles klassis sai ta tunnistusele nelja vaid tööõpetuses. Temaga samas klassis õppisid umbes samasuguse edukusega Eha Ansu (abiellumise järel Annast) Sääritsast ja Sookülast pärit Helgi Eraste (Suluste). Mõlemast said hiljem kooliõpetajad ning pensionipõlves kodulooliste väljaannete autorid. 

Tartu õpetajate instituudis

Ranna kool oli tollal 6-klassiline ning kandis mittetäieliku keskkooli uhket nime. Et nõukogude ajal oli hakanud kehtima 7-klassiline põhiharidus, tuli seitsmes klass esialgu mujal lõpetada. Laine valis selleks kohaks Tartu. Ta astus Tartu õpetajate seminari harjutuskooli seitsmendasse klassi, mille lõpetas 1947. aastal. Edasi jätkas ta samal sügisel Tartu õpetajate instituudis, kust kavatses saada matemaatikaõpetaja diplomi.

Nagu mäletas temaga koos õppinud Voorelt pärit Ivar Arold, praegune Tartu ülikooli geograafia emeriitdotsent, paistis Laine Kiviaru silma taibukuse ja tarmukusega. Siinkirjutaja küsimusele, kas ta juba instituudis tegeles näitemänguga, vastas Arold, et tollal ta sellega küll ei tegelnud.

Laine Kiviaru lõpetas õpetajate instituudis neli kursust ja otsustas siis jätkata kaugõppes ning minna oma vanasse kooli tööle, sest selleks vajalik keskastme pedagoogiline haridus oli juba omandatud. Kooliõpetajaist oli eriti maal suur puudus ning sageli rakendati tööle värskelt keskkooli lõpetanuid või koguni lõpetamata keskharidusega inimesi. (Järgneb)

i

OTT KURS

blog comments powered by Disqus