|
|
Möödunud laupäeva õhtul sai teoks muuseumiöö pealkirjaga “Öös on asju”, kus muuseumides üle Eesti võeti ette palju põnevat ning pakuti külastajatele vaatamiseks-kuulamiseks midagi sellist, mis üldise arusaama järgi selliste asutuste puhul ehk tavatuna tunduvad. Põltsamaal näiteks õmmeldi rahvuslippe, sest noored põltsamaalased õmblesid 125 aastat tagasi esimese Eesti lipu. |
Põltsamaa muuseumi varahoidja Vilja Roots tunnistas, et alguses tegi üle Eesti välja kuulutatud muuseumiöö mõte neid natuke nõutuks. Ent eks iga idee vajab veidi laagerdumist. Vilja Rootsi sõnul tulevad temal kõige huvitavamad mõtted siis, kui tal öösel vahepeal uni ära läheb. Just sellisel ärkveloleku ajal tuli talle järsku mõte, et meie rahvuslipp on ju tegelikult sündinud Põltsamaal. Miks mitte kasutada seda ideed ära kodulinna muuseumiöös! Rahvuslipul möödus sünnist just 125 aastat.
Alguses plaaniti kaunistada muuseumis valmis õmmeldud rahvuslippudega tühjalt haigutavad lossiaknad. Hiljem siiski otsustati, et edaspidi võiks koolide lõpetamise ajal ehtida muuseumis õmmeldud trikolooridega hoopis Põltsamaal kohaliku muusikakooli ja kaupluse Paala A&O nime all tuntud hoone, kust osteti need kangad, millest esimene Eesti rahvuslipp omal ajal kokku õmmeldi. Lipu õmblejateks olid siis Emilie Beerman ning Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann.
Värskelt valminud lipp vajas kristliku kombe kohaselt õnnistamist. Tollane Põltsamaa kirikuõpetaja oli aga eestluse vastane. Nii jõudis Põltsamaa lipp Tartusse, kus samuti ei leitud kirikuõpetajat, kes eestlaste “ninatarkuse“ oleks omaks võtnud. Otepäält kirikuõpetaja Rudolf Kallas oli nõus Põltsamaal sündinud rahvuslipu Otepää pastoraadis õnnistama.
“Meie jaoks on tähtis teadmine, et lipp on valminud meie kohalikus kihelkonna koolimajas,” kinnitas Vilja Roots, kelle sõnul on neid vaevanud ka kahtlus, kas lipp ikka tõepoolest Põltsamaal õmmeldi. Tuge otsiti Eesti Rahva Muuseumist ning sealne muuseumitöötaja Piret Õunapuu sõnul vastab fakt, et rahvuslipp Põltsamaal õmmeldi, tõele.
Trikoloori iga päev ei õmble
Lipu õmblemisega ametis olnud Tea Tänav lausus, et tema vaaremal oli olemas Singeri õmblusmasin ja teda ajendas lippu õmblema professionaalne huvi. Ta tuli appi oma emale, et olla talle toeks muuseumiöö läbiviimisel ja lippude õmblemisel. Tea õpib Tallinna Tehnikahariduskeskuses esimest aastat rätsepaametit. Noore rätsepaõpilase sõnul tegeleb ta praegu koolis rohkem naisterõivaste õmblemisega, ent järgmisel aastal peaks ta ka meestele õmblema hakkama.
Huvi lipu õmblemise vastu oli Põltsamaale meelitanud ka võhmalanna Luule Tiirmaa, kes töötab Võhma Gümnaasiumis õppealajuhatajana. Ta tunnistas, et kuigi tema emal on käsiõmblusmasin olemas, pole õmblemine tema enda lemmiktegevus. “Ega trikoloori ju lihtsalt niisama õmblema ei hakka,” tunnistas ta. Ta oli ka kuulnud juba järgmisest Põltsamaal plaanitavast üritusest, kus lippe kasutada soovitakse. “Siis on põhjust jälle Põltsamaale tulla,” kinnitas ta.
Luule Tiirmaa jaoks tuli üllatusena, et rahvuslipp on tegelikult sündinud Põltsamaal. Tema arvates võiks Põltsamaa seda fakti senisest tunduvalt rohkem tähtsustada.
Muuseumiöö mõtte kiitis Tiirmaa igati heaks, sest inimesed kipuvad muuseumi kuivaks ja igavavõitu paigaks pidama. Võhma kooli õppealajuhataja kinnitas, et võib ennast ja oma peret muuseumihuviliseks Muuseume külastatakse tavaliselt perega ringi sõites. Pedagoogina soovitab ta selliseid muuseumikülastusi teistelegi peredele, nii tekib huvi ka lastel ja noortel.
Esimesest eksponaadist kümne aasta pärast muuseumiks
“Muuseumiöö on minu arvates väga vahva üritus. Ehkki on olnud närveerimist ja muret, kas inimesed ikka tulevad sellest kõigest osa saama,” rääkis Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav. “Lipu õmblemine oli Vilja Rootsi geniaalne idee ja sobis muuseumiöösse suurepäraselt,” ütles ta.
Põltsamaa muuseumi esimene eksponaat on Põltsamaa linna plaan aastast 1929, mille kinkis linnale Aleksi Katmaa 1987. aastal. Muuseumi asutamiseni jäi siis veel tervelt kümme aastat. Tänaseks on muuseumi varahoidlas tallel üle 4000 eseme ja sama palju fotosid. Kõige tähtsam muuseumis hoiul olev eksponaat on 1300. aastast pärit primitiivne skulptuur “Põltsamaa suudlus,“ mis pärineb Põltsamaa esimesest kivikirikust. Muuseumi uhkuseks võib pidada ka 18. sajandist pärit Põltsamaa portselani. Seda valmistati teadaolevalt väga vähe ning võib-olla ainult oma tarbeks.
Muuseumiööl sai kuulata ka harmooniumi. Sellel ajaloolisel, aasta tagasi mängukorda saanud pillil tuleks muuseumijuht isegi mõne lihtsama loo esitamisega toime. Seekord mängis harmooniumil Ülle Noormägi.
Rutt Tänava sõnul ootasid nad üritusest osa saama ka lapsi ja neid tuligi muuseumi päris palju. Osa neist proovis isegi lippu õmmelda.
Põltsamaa muuseum on siiski populaarne ka kõige tavalisematel argipäevadel, sest aastas käib seal kohaliku ajalooga tutvumas kuni 10 000 inimest.
iii
TOOMAS REINPÕLD
