Üleeile õhtul kogunes Jõgeva jõuluaegse tähtsaima kuuse ümber üllatavalt palju rahvast. Oodati esimese advendiküünla süttimist. Head jõuluaega, soovide ja lootuste täitumist soovis linnapea Viktor Svjatõ?ev. Ta märkis, et meie kõikide huvides on sellel aastal toimunud palju suuri sündmusi nagu NATOga liitumine ja Euroopa Liitu astumine. Samas muutub ka kohapealne elu ja olu paremaks, linn kaunimaks.
?Heameel on tõdeda, et meie väikese linna koolides õpib 1700 last ja lasteaedades käib üle 270 lapse. Lasteaiakohtadele on tekkinud järjekord, see aga näitab mitmeid arengutendentse: kuigi sündide arv pole veel kasvanud, elab Jõgeval nüüd rohkem lapsi. Kodused lapsed tuuakse lasteaeda ka seetõttu, et vanemad on saanud tööd. On aeg, kus me soovime ja unistame. Soovin, et Jõgeval oleks turvaline ja mugav elada. Mul on veel üks suur soov, mida olete oma 1400 allkirjaga kinnitanud ? üle raudtee peab pääsema turvaliselt igal ajal. Loodan, et ülekäik saab olema lähema paari aasta jooksul,? soovis linnapea.
Linnakuusest sai jõulupuu
EELK Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann: ?Kirikuaasta ja esimese advendiga algav ootuste ja lootuste aeg on endasse vaatamise aeg: kes me oleme, kust tuleme ja kuhu tahame minna. Meil kõigil on väikene unistus, et kanda oma elu, seda väikest maailma, mis meile igale antud ikka paremaks. Et võiksime tunda üksteise suhtes armastust, õnne ja rahu. Kui süütame täna küünla, siis ei valgusta see ainult meie pimedaid õhtuid, vaid annab valgust ka meie südameisse, kinnitab teadmist, et meil on taaskord õnnistegija sündinud, et oleme tema valguse lapsed.?
Vaimulik Valdo Reimann ja linnapea Viktor Svjatõ?ev süütasid advendiküünla, linna jõulukuusel süttisid tuled. Linn muutus valgemaks ja rõõmsamaks.
Jõgeva nagu Põltsamaagi muutub iga aastaga jõuluvalgemaks. ?Tahame jõulud ja uusaasta teha linnarahvale meeldejäävaks. Areneme tasapisi, seda eelarve piirides. Tänavugi lisandub linna jõulukaunistusi. Südalinn ja Suur tänav saab kuni Ristiku ristmikuni puudele valguskaunistuse, kuni Piibe maanteeni kaunistavad peatänavat jõulutähekesed. Linna jõulupuu pole meil juba aastaid kõrgem kui 17 meetrit, sest kesklinna pargi praegune olukord ei võimalda suuremat ja uhkemat paigaldada. Kui kesklinna park, mille uuendamist mullu alustasime, saab uue haljastuse, kõnniteed, purskkaevu ja jõulupuukoha, saame tuua veelgi uhkema jõulukuuse. See ongi meil juba valmis vaadatud, las seni kasvab,? mainis Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide.
Rondelluse hingekosutav kontsert
Pärast küünalde süütamist Jõgeva linna jõulupuu juures suundusid linnaelanikud kiriklasse, kus Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann rahvaga jõuluaja mõtte üle vestles. Hingekosutavat muusikat kesk- ja renessansiajast pakkus vanamuusikaansambel Rondellus. Vanu kirstlikke jõululaule oli tulnud kuulama sedavõrd palju inimesi, et viimastel tulijatel oli juba üsna raske istekohta leida.
Rondelluse esinemine oli lummav. Võlus esinejate riietus, mis oli inspireeritud kaugetest aegadest, samuti mängiti eestlaste jaoks üsna tundmatuid pille nagu rataslüüra, fiidel ja lautod, samuti mitmesuguseid löökriistu.
Laulude meisterlik ettekanne tegi need lummavaiks ja hästi kuulatavaiks, kuigi originaalkeeltes esitatud laulusõnad jäid kuulajatele suuresti arusaamatuiks. Vanimad laulud pärinesid isegi 12.-13. sajandist. Esinesid Maria ja Robert Staak, Maria Valdmaa ja Kristi Lend.
Kirikuõpetaja Valdo Reimann ütles, et esimesel advendil said Jõgeval kokku külm ilm ja küünlasäras jõulupuu ja advendiküünlad, jahe kirik, mille rahvas tihedalt koos istudes soojaks küttis ning ilus ning hingekosutav muusika. Kõige olulisem aga on see et algas jõuluaeg ? Kristuse ootus. ?Hea, kui igaüks leiaks endas jõulud, valguse iseeneses,? ütles Valdo Reimann.
1. advendiga algas ka uus kirikuaasta.
Kontserdid Põltsamaal, Mustvees, Laiusel, Palamusel
Advendipühapäevi on kokku neli, igal pühapäeval enne 1. jõulupüha süüdatakse üks advendiküünal. Adventi hakati tähistama Prantsusmaal ning Hispaanias 14. sajandi lõpul, mujal VI-X sajandil. Advendiaja tähistamise kombed on seotud ootamisega. Söögilaua kaunistamiseks võib meisterdada kuuseokstest advendipärja nelja küünlaga, küünlad süüdatakse õhtusöögi ajal, igal järgneval nädalal põleb üks küünal rohkem.
Mõistagi ei saabunud pühapäeval advendiaeg üksnes Jõgeva linnas. Meie maakonnas olid suuremad jõuluootuse algust tähistavad üritused veel Põltsamaal, Mustvees, Laiusel, Sadalas ja Palamusel. Põltsamaal tähistati jõuluaja saabumist traditsiooniliselt kooride kontserdiga. Kirikus esinesid koorid Põltsamaalt ja Puurmanist, pärast esinemist liiguti ühise rongkäiguna Roosisaarele, kus süüdati advendituled ning oma tervitused ütles linnapea Jaan Aiaots.
Mustvee linnas süüdati esimene advendiküünal muusika- ja kunstikoolis, kus tervitussõnad ütles baptistikoguduse liige. Kultuurikeskuse naisansambel esitas laulu “Süüta küünal”. Õrnade ja ilusate kitarri- ja klaveripaladega esinesid muusikakooli õpilased. Külas oli flöödimängija Mikk Sarv, kes abistas saatega baptistikoguduse lauluduot. Mustvee baptistikoguduse pastor Paul Gill rääkis jõuluaja tähendusest ja hingesoojusest.
Palamuse kirikus andis advendiaja alguse puhul kontserdi Türi kammerkoor. 24 tegutsemisaasta jooksul on koor dirigentide Tiiu Schütsi ja Ants Oidekivi käe all väga kauni kõla omandanud ning Palamuse kiriku hea akustika aitas selle hästi esile tuua. Kontserdi korraldasid Palamuse Lions-klubi ja EELK Palamuse kogudus. Lions-klubi poolt välja pandud korjanduskasti kogunenud annetuste eest soetatakse õppevahendeid kohalikule Nukitsamehe lasteaiale.
ARDI KIVIMETS
EVA KLAAS
RIINA MÄGI
