Õnnetuse põhjustanud ohtlikud pargipuud võeti maha

Vaimastvere koolipargis väikelapsega juhtunud õnnetus algatas külaelanikes aktsiooni, mis päädis kümmekonna muinsuskaitse all oleva mõisapargi puu langetamisega.


7. mai keskpäeval, mil Vaimastvere lasteaialapsed kooli pargis mängisid, tabas kolmeaastast Milla-Johannat suur ehmatus – puult, mille kõrval ta parajasti seisis, murdus suur oks ja maandus temast vaid mõnekümne sentimeetri kaugusele. Õnneks ei saanud tüdruk viga, kuid kui oks talle peale oleks kukkunud, oleks juhtum võinud väga traagiliselt lõppeda.

Milla-Johanna ema kuulis juhtunust lapsele lasteaeda järele tulles lasteaiaõpetajate käest. “Milla oli sündmusest väga ehmunud. Õhtu otsa ta rääkis vaid sellest ning järgneva öö magas väga kehvasti. Sain aru, et päeval juhtunu oli tema jaoks ikka väga suur šokk,” rääkis tüdruku ema Tiina.

Sündmusest kuuldes hakkasid Vaimastvere lasteaias ja koolis käivate laste vanemad muretsema ning tahtsid teada, millises seisus on koolipargi puud ning kes vastutab nende tervise ja hooldusraie eest. 

Uusistutus põlispuud ei asenda

Kohe uue nädala alguses, 11. mail tehti arupärimine Jõgeva vallavalitsusse ning lisaks ka keskkonna- ja muinsuskaitseametisse, sest park kuulub kultuurimälestiste ja kaitsealuste parkide nimistusse. Sama nädala lõpus kutsuti Vaimastveres kokku ka erakorraline külaseltsi koosolek, et juhtida kogukonna tähelepanu tekkinud probleemile. Koosolekule kaasati ka vallavalitsuse esindajad.

Pargipuude seisukorra ülevaatus viidi vallavalitsuse esindajate ning keskkonna- ja muinsuskaitseameti inspektorite osalusel läbi 19. mail. Koos tõdeti, et kümmekond puud kooli pargis on ohtlikud ning need tuleb hooldusraie käigus langetada. Need puud polnud mõisaaegsed, vaid parki ise juurde kasvanud,  seega ka vähemväärtuslikud, kuid samas siiski üsna vanad ning osaliselt või täielikult kuivanud ja ohtlikud.

Kümmekonnal mõisaaegsel põlispuul on aga tarvis teha võrahooldust, mille käigus tuleb eemaldada kuivanud oksad.

Esialgu jäid keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti inspektorid koolipargi sissesõidu kõrval asetseva saarepuu saatuse osas eriarvamusele. Muinsuskaitseameti vaneminspektor Sille Raidvere selgitas, et tegemist on rahuldavas korras põlispuuga, mille mahavõtmist pelgalt uusistutusega ei korva ning kaitsta tuleb ka pargi vaadet. Siiski käis Raidvere sel nädalal puu olukorda uuesti üle vaatamas ning nentis, et kõne all oleva põlispuu peamised tugijuured on kergliiklustee ehitamise käigus viga saanud. Seega oli ta nõus, et seegi puu tuleb maha võtta. Vallavalitsus on Raidvere hinnangust teadlik. Vallavanem Enn Kurg andis teada, et  muinsuskaitseamet asus puu langetamise osas läbirääkimistele maanteeametiga, kes tee-ehitust korraldab. 

Ohtlikest puudest võib teavitada igaüks

Läbivaatusel märgitud kümmekond ohtlikku puud langetasid Kuremaa ENVEKO töömehed esmaspäeval. Põlispuude võralõikuse peaks tegema oma ala spetsialist ning vald on teinud selleks taotluse Luua metsanduskoolile, kus õppivad arboristidid saaksid selle töö ära teha näiteks praktika käigus. “Nad lubasid seda pakkumist arvesse võtta sügisesi praktikaplaane tegema hakates,” ütles vallavanem.

Kuigi vald, muinsuskaitse- ja keskkonnaamet jõudsid sel korral kokkuleppele, millised puud kooli pargis on ohtlikud, ning vallavalitsus koordineerib märgitud puude hooldusraiet ja  võralõikust, jäi külaelanikele segaseks, kuidas tehakse edaspidi kooli pargipuude ülevaatust ning vajadusel ka ohtlike okste või puude lõikust. Nad sooviksid ka edaspidi  Vaimastvere kooli pargis jalutada, muretsemata pea kohal kõrguvate kuivanud okste pärast.

Vallavanem kinnitas, et praegu ja edaspidi jälgib pargipuude seisukorda ning teeb vajalikud hooldustöid Kuremaa ENVEKO, kuid ohtlikest puuokstest võivad vallavalitsust teavitada kõik pargis liikujad.

Hoolimata nädalaid kestnud sekeldustest ametiasutustega, on Tiina õnnelik, et tema tütar õnnetuses viga ei saanud. “Kuigi ehmatus oli meie kõigi jaoks suur, tänan ma jumalat, et mul Milla-Johanna ikka olemas on. 7. mai on tõesti tema teine sünnipäev, ” rääkis kolmeaastase tütre ema.

EILI ARULA

blog comments powered by Disqus