Tartu ülikooli haridusuuenduse keskuse juhi Anzori Barkalaja sõnul peitub üks meie koolielu ohtudest selles, et meie õpetajad ja õpilased on õnnetud. Tema sõnul peaks õppimise ja õpetamise protsess olema rõõmus tegevus. Kui teha mingit tööd õnnetuna, siis on selle töö tulemus halb, väitis ta Põltsamaal peetud hariduskohvikus.
Õnn peitub inimese jaoks selleski, kui teda rahule jäetaks ega kaasataks pidevasse reformimisse ja muutustesse. Kuid maailm on pidevalt muutuv ja nende muutustega tuleb paratamatult kaasa minna.
Barkalaja tõdes, et vanaviisi noori õpetada pole enam võimalik ja kui me seda ei mõista, teeme noortele tõelise karuteene.
Päris hea lahenduse jätkusuutlikuks tegevuseks võib anda varasema põlvkonna elukogemus segatuna noorte innukusega. Muutused hariduses tähendavad seda, et ka koolides tuleb tegevust ümber korraldada. Üldisemalt ollakse hariduses liikumas riigieksamitest loobumise suunas ja ka Tartu ülikoolis soovitakse riigieksamite tulemustest kinnipidamise nõudest loobuda.
Säravate tippudeta
Anzori Barkalaja sõnul on Eesti väljumas 19. sajandi lõpule omasest hariduskorraldusest ja minemas üle 21. sajandi hariduskorralduslikku süsteemi, kus info hulk järjest kasvab ning oskus seda selekteerida, analüüsida ning vastu võtta peab samuti paranema.
Samas on koolide tase Eestis üsna ebaühtlane. See on Barkalaja sõnul kinni kultuuris, mille tema mõtestab lahti kui ellujäämise kohastumuse. Kultuur on muutnud inimese ohtlikumaks kui kiskja ja kavalamaks kui rebane. Kultuuris on olemas nähtavad väärtused, mille järgi inimest hinnatakse. Inimese kultuursust hinnatakse selle järgi, kuidas ta riietub, kui suur ja milline on tema lugemus, kas ja kui palju käib ta teatris jne.
Väärtustada saab ka korralikkust, loovust, ettevõtlikkust. Hariduses on tänapäeval oluliseks väärtuseks põhimõte, kus õpetajad mitte ei keela ega käse, vaid hoopis kaasavad õpilasi õpiprotsessi. Õpetaja püüab koos õpilastega lahti mõtestada, milleks on õpitavat tarvis. Eesmärgiks on minna hindamiselt üle tagasisidestamisele, kus püütakse selgusele jõuda, mis on õpetamises ja õppimises hästi ja kus jääb midagi vajaka.
Barkalaja sõnul annab kultuur võimaluse pidevalt tehtut üle kontrollida ja jälgida ning seepärast ongi inimene liigina nii võimas ja jätkusuutlik. Kultuur välistab igal uuel põlvkonnal vajaduse nullist alustada. Nii saab toetuda oma tegevustes eelmiste põlvkondade õlgadele, samuti isiklikule kogemusele. Kultuur annab võimaluse koolide ja õpetajate vahel valitsevat ebaühtlust reguleerida. Maailma mastaabis on Eesti haridus tasemelt päris heal positsioonil, samas puuduvad meil silmapaistvad tipud, ehkki IT valdkonnas on see võimalik.
Palju aega kulub mahajääjatele
Koolisüsteemis on probleem selleski, et õpetajad ei saa piisavalt tegelda hästi edasi jõudvate õpilastega, vaid peavad kulutama palju aega mahajääjatele, aitamaks neid keskmisele tasemele.
Haridus on on üks valdkondadest, kus viimasel ajal mitmeid reforme läbi on viidud. Hariduse tuleviku üle arutleti Põltsamaal Karl Schmidti majas teoks saanud hariduskohvikus, mille algatajaks ja eestvedajaks oli Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots meenutas, et hariduskohvikute korraldamise idee sündis kevadel Lustiveres peetud piirkondlikul haridusteemalisel mõttetalgul.
TOOMAS REINPÕLD
