Külastaja söödetud pähklite tõttu lämbunud Elistvere loomapargi põdra Tõnu ristiemaks oli Eha Uusen ja ristiisaks Tõnis Elken. Vastsündinud vasika leidis oma koduaia lähedalt tema ristiema.
Eha Uusen meenutas, et rohkem kui kuus aastat tagasi, 2007. aasta 13. mai varahommikul kella poole viie paiku kuulis ta oma koera klähvimist. Kui perenaine trepile läks, liputas koer saba ning vaatas kilemaja poole. Inimesele oli looma käitumine esialgu arusaamatu.
Rohu seest ajas end püsti põdravasikas
Trepist alla tulnud naine märkas rohu sees elusolendit, kes sarnanes kitsetallele. Kui ta lähemale läks, tõusis loom püsti. “Vaatasin, et taevake, see on ju põdravasikas… Ta oli märg, äsja sündinud…”
Eha kartis, et loomake läheb koera juurde, ja mis siis juhtuda võib, seda ei osanud ta ennustada. Sellepärast krabas ta põdravasika sülle ning viis lauta. “Ma ei pea enam loomi, laut oli tühi. Panin sinna õlgi ja põdravasikas jäi lauta. Läksin tuppa ja mõtlesin, et pean nüüd kohe jahimehed üles otsima.”
Kell oli siis umbes viis hommikul. Keda tülitada, kõik magavad? Eha Uusen valis oma naabri Elmo Erese numbri.
Too ei saanud unisest peast esiotsa aru, mis on juhtunud, kuid loo ära kuulanud, alarmeeris ta teisi jahimehi ning teavitas ka loomatohtrit ja tolleaegset jahisektsiooni esimeest Valentin Kulikovi.
Tunni pärast jõudsid mehed Nõvale. Loomaarst tegi põdravasikale ka süsti, et ta ellu jääks, sest emapiima polnud loomake saanud.
Leidjast sai ristiema
Jahimehed otsisid põdra jälgi, sest tahtsid teada, kuidas põder Uuseni maja juurde sattus. Tõenäoliselt tuli ta Vahenõmme poolt, küllap oli tegemist verinoore emapõdraga, kes poegis esimest korda. Põdralehm ilmselt ehmus ning sünnitaski otse maja lähedale. Vasikas koperdas edasi ise. Tõenäoliselt juhtus kõik öösel.
Jahimehed hakkasid igale poole helistama, et vasikas turvalisse paika toimetada. Elmo Eres rääkis, et kõigepealt pakkusid nad loomakest Nigula metsloomade turvakodusse. Just sellepärast, et sealt lasti loomad hiljem metsa lahti. Nigula ei saanud põdravasikat kahjuks vastu võtta, küll aga rõõmustas leidlapse üle Elistvere loomapark. Nimelt oli nende põder hiljuti vanaduse tõttu hinge heitnud ning nad otsisid uut looma.
Tolleaegne Elistvere loomapargi perenaine Asta Sarv helistas paar päeva hiljem Eha Uusenile ning palus tal loetleda mehenimesid. “Alustasin abikaasast, kelle nimi oli Endel, venna nimi on Tõnis… Kaugemale ma nimekirjaga ei jõudnud, Asta ütles, et väike põdrapoiss saab nimeks Tõnn. Hiljem hakati teda hüüdma Tõnuks.
Minu vennal oli väga hea meel, et ta sai leitud põdravasika ristiisaks. Aga Asta ütles, et hoopis mina olen ristiema,” meenutas Eha Uusen.
</p>Ka ristiisa Tõnis käis Tõnu vaatamas. Esimene pilt on Eha albumis umbes paarikuusest põdravasikast, ta käis oma “ristilast” korduvalt kaemas.
Talitajad söötsid kordamööda
Põdravasikaga oli loomapargis esialgu muidugi lutilugu. Asta Sarv rääkis tookord Vooremaale, et loomaga prooviti kohe kollektiivis hakkama saada. Varem oli nii mõnigi leidlaps esialgu tema juures kodus toibunud. “Ja seda viga ka ei teinud, et keegi üksi “emmeks” hakkaks, vaid söötsime loomakest kordamööda kõik. Meil on seda tralli küll olnud, et loomalaps on nõus ainult ühe talitaja käest toitu vastu võtma, vigadest tuleb ikka õppida,” lisas Asta Sarv lapsendamise-kodustamise strateegiast ja taktikast. Söögiga läks kah Asta sõnul õnneks. Tarkade raamatute järgi on põdralehma piima rasvaprotsent ligikaudu üheksa ja selline jook tuleks pulbrist kokku tempida. Aga et loomapargi lähedal elas tuttav aher lehm, kelle piima vastav näitaja oli seitse, sai kasulaps ikka päris-piima.
Asta märkis, et Tõnu jäigi kasvult pisut väiksemaks, sest toit polnud ikka päris looduslik. Põder sööb ju päevas umbes 40 kilo. Tõnule anti lisaks vitamiine ja mineraale, samuti oksi.
Asta Sarv tunnistas, et tema nuttis, kui sai äsja teada, et Tõnu on surnud.
Muidugi on ka Eha Uusenil loomast kahju, sest ta võinuks veel aastaid elada, kui poleks olnud “lahket” külastajat.
Elistvere põder Tuule aga ootab nüüd kogu aeg aia taga, et Tõnu ometi kord tuleks. Ilmselt ei ole talle veel kohale jõudnud, et Tõnu ei tule enam kunagi…
HELVE LAASIK
