Tallinna Linnateatri näitleja Hele Kõre pälvis parima naisnäitleja auhinna Karini osa eest Elmo Nüganeni lavastuses “Karin. Indrek. Tõde ja õigus”. Eesti Draamateatri näitlejana võttis Ants Lauteri auhinna vastu aga Tiit Sukk. Anu Lamp nimetas Tiit Sukale aastaauhinda üle andes teda soojusega päikesepoisiks ja näitlejateseltskonna mitteametlikuks suhtekorraldajaks. Hele Kõre mõjus laval ühtaegu nii tõelise staarina kui ka vahetu ja siira tütarlapsena. Mõlematest Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri “Liblikapüüdja” vilistlasest on saanud tänaseks ühed Eesti tuntumad, armastatumad ja hõivatumad näitlejad.
Kooliteatri “Liblikapüüdja” looja ja juhi Lianne Saage-Vahuri emotsioonid olid teleülekannet jälgides mõistagi erilised. “Nutsin kogu aeg. Kohe hakkasid pidevalt helisema nii mobiil kui ka lauatelefon. Kõik soovisid mulle õnne, aga ega siis mina midagi teinud ei ole. Mul oli nagu jõululaupäev. Siis aga tuli kõne Saaremaalt ja Tiit hõiskas telefoni: “Lianne, Jõgeva ruulib!” See tegi tõeliselt rõõmu. Järgmisel päeval saatis Hele mulle sõnumi: “Aitäh, et olemas oled!” No mis sa ütled, pole vahepeal aastaid isegi üksteist näinud, kuigi meeles on nad mul ikka kogu aeg. Õudselt soe tunne on muidugi ja piinlik ka, et olen nii hõivatud olnud ja pole saanud näiteks Hele viimast etendust nähagi. Aga kõige parem meel on mul ikkagi sellepärast, et nad on jäänud olemuselt endisteks, vaatamata kõigele. Hele on ikka sama väike hea Jõgeva tüdruk, harilik ja lihtne, Tiit aga on päikesepoiss, nagu alati on olnud. Anu Lambil oli täiesti õigus.”
VAIKE KÄOSAAR
