Onga jõe forellid said paremad kudemis- ja elutingimused

Onga jõkke on  aastatel 1995 – 2001 forelli asustatud kokku üheksal korral. Peamiselt on kasutatud Selja jõestikust pärit kalu. Varem Onga jões forelli ei olnud.

2012. aastal esitas kalahuvilisi koondav Forellisõprade MTÜ sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Kalanduse programmi raames projekti “Onga jõe ökoloogilise seisundi parandamine”. 

Kasusaaja eelkõige jõeforell, aga ka teised kalaliigid ja jõevähk 

2007. aastal sihtasutusest Eesti Forell välja kasvanud Forellisõprade MTÜ juhatuse liige Raul Pihu ütles, et projekt hõlmab Onga jõe keskjooksu 2,4 kilomeetri pikkust lõiku, millest enamiku moodustab setete hiljutise eemaldamise tagajärjel tekkinud homogeenne ja elustiku jaoks väheväärtuslik säng. Sinna täiendava elupaigalise mitmekesisuse loomisega tõstetakse märgatavalt veekogu nimetatud piirkonna väärtust eelkõige jõeforellile, aga ka teistele kalaliikidele ja jõevähile.

“Meie projekt on sisuliselt jätkuks põllumajandusameti tööle. Meie omalt poolt püüame anda kaladele veelgi paremaid võimalusi kudemiseks,” lisas Pihu.

Projekti maksumus on 44 498,48 eurot. 

Põhiliselt kasutati maakive ja kruusa

Projektis ette nähtud ökoloogilised taastamistööd tegi osaühing Siimel, kes kuulutati käesoleva aasta jaanuaris läbi viidud riigihankel soodsaima pakkumuse tegijaks. Tööd algasid tänavu augustis ning lõppesid 3. septembril.

Jõkke viidi kokku ligikaudu 200 kuupmeetrit erineva suurusega maakive, et suunata voolu, kujundada põhjareljeefi ning tekitada kaladele täiendavaid varjepaiku ning turbulentset veevoolu, mis oli kanaliseeritud lõigus olematu.

Samuti viidi jõkke umbes 50 tonni sõelutud kruusa forellile kudemiseks sobivaks fraktsioonis ehk 2-6 sentimeetri suurusi kivikesi. Maakivid ja kruus olidki põhilised, mida kasutati. Viimased kivid pandi jõkke Selli lauda silla juures.

Rohkem kui pool sajandit tagasi tehti Onga jõgi maaparanduse käigus peaaegu täies ulatuses üsna sirgeks ja looduslikus sängis voolavaid lõike jäi üsna vähe alles. Jõgevamaa piires neid polegi, mõni üksik jääb Lääne-Virumaale.

i

HELVE LAASIK