Regioonide komitee üks peamisi prioriteete kõnealuste väljakutsete kajastamisel on tagada Euroopa jätkusuutliku ühtekuuluvuspoliitika jätkumine kõigi Euroopa piirkondade tuleviku nimel. Meie arvates on territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus just see sammas, millele saame toetuda niisuguse Euroopa ülesehitamisel, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ise määratleda oma vajadusi ja arengueesmärkide saavutamiseks sobivaimaid vahendeid. Nimetatud poliitika on määrava tähtsusega 25-liikmelise Euroopa Liidu integreerumise õnnestumiseks ja me toetame seda täielikult.
Vaieldakse eelarvepõhimõtete üle
Sellega seoses oleme Euroopa Komisjonil tungivalt palunud integreerida tulevikupoliitikasse meie juhtpõhimõtted:
edendada ühenduse tõelise piirkondliku arengu ja ühtekuuluvuse poliitikat,
toetada tõelist üleeuroopalist lähenemist ja meetodit, mis lihtsate, võrreldavate ja läbipaistvate kriteeriumide alusel võimaldaks õiglaselt hinnata laienemisjärgset arenguolukorda Euroopas,
lisada tasakaalustatud ja mitmekeskuselise arenguga majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgile territoriaalne mõõde, linna- ja maapiirkondade parem integratsioon ning regionaalpoliitika tõhusam kooskõlastamine peamiste valdkondade poliitikaga,
subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes saavutada Euroopas kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse suurem kaasatus, sest piirkonnad ja kohalikud asutused on kõige kohasemaks regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat puudutavate otsuste vastuvõtmise tasandiks ning samuti tõhusaimaks tasandiks nende elluviimise tagamisel.
Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatav osa Euroopa Liidu eelarvest on aruteludel jätkuvalt üks keerulisemaid küsimusi. Regioonide komitee on kindlalt seisukohal, et pärast 2006. aastat peaks regionaalpoliitika eelarve moodustama 0,41 protsenti ühenduse sisemajanduse kogutoodangust; samas me teame, et seoses laienemise ja globaliseerumise ebaühtlase territoriaalse mõjuga lisanduvad väljakutsed ning Euroopa Liidu netorahastajate-riikide keeruline eelarveseisund nõuavad meilt täiendavaid jõupingutusi.
Oluline detsentraliseerimine
Detsentraliseerimine ei ole pelgalt majanduslik teema. Oleme seisukohal, et detsentraliseerimine on suurema kodanike osaluse ja demokraatiaga Euroopa loomise võti, mis avab tee uutele valitsusvormidele globaliseerumisest tulenevatele väljakutsetele kohalike ja piirkondlike vastuste koostamisel.
Regioonide komitee on veendunud, et Euroopa projekti edu sõltub tugevalt piirkondade ja kohalike omavalitsuste ning nende vastavate demokraatlike institutsioonide osalusest. Sellest lähtudes on selge, et Eesti linnadel ja valdadel saab ja peab laienenud Euroopas olema oluline roll. Edukas detsentraliseerimisprogramm, mida Eestis alates 1992. aastast on ellu viidud, on teel selle poole, et vallad ja linnad saaksid arenguprotsessis neile õigusega kuuluva koha.
Kuigi piirkondlike omavalitsuste traditsioon võib sellistes riikides nagu Saksamaa ja Hispaania olla arenenum, arvan ma, et kõik Euroopa Liidu piirkonnad peaksid detsentraliseerimise omaks võtma ? sest piirkonnad on kasvu ja stabiilsuse arengumootoriteks ja peavad edendama kodanike osalust demokraatias.
Minu visioonis on Eesti valdadel ja linnadel oluline osa Euroopa Liidu üldises arengus. Euroopa põhiseaduse leping, millele riigi- ja valitsusjuhid 29. oktoobril 2004 alla kirjutasid, tunnustab esmakordselt linnade ja piirkondade olulist rolli Euroopas ning tugevdab regioonide komitee rolli.
See paneb regioonide komiteele olulise vastutuse subsidiaarsuse põhimõtete kohaldamise jälgimise eest. Tõepoolest saab regioonide komitee Euroopa põhiseaduse alusel õiguse pöörduda Euroopa Kohtu poole, kui komitee arvates on mõni ELi õigusakt vastu võetud olemasolevat piirkondlikku ja kohalikku võimkonda eirates. Lisaks annab põhiseadus piirkondadele suurema rolli Euroopa Liidu otsuste kujundamise protsessis osalemiseks, kuna Euroopa Komisjoni pädevuses on laiaulatusliku, seadusandlikule protsessile eelneva konsultatsiooni korraldamine.
Kuigi regioonide komitee tervitab põhiseaduse tuleviku osas välja kuulutatud järelemõtlemisaega, mis tehti teatavaks pärast Ülemkogu 16.?17. juuni 2005 kohtumist, ei kõiguta see meie usku, et põhiseadus oleks Euroopa Liidu demokraatia jaoks suureks sammuks edasi. Euroopa põhiseadus tugevdab kaheldamatult Euroopa piirkondlikku ja kohalikku mõõdet, menetlused lihtsustuvad ning esmakordselt ELi lepingu ajaloos tagatakse kodanikele põhiõigused ja võimalus algatada Euroopa õigusakte. Selleks tuleb esitada avaldus, millele on alla kirjutanud vähemalt 1 miljon Euroopa kodanikku.
Ma olen veendunud, et valmistudes ratifitseerimisprotsessiks Riigikogus, teevad Eesti kohalikud omavalitsused veelgi ulatuslikumat koostööd ELi teiste piirkondadega, selgitamaks Euroopa põhiseaduse eeliseid oma kodanikele. Peame kõik üheskoos seisma vastu Euroopa kohta levitatavatele väljamõeldistele ja valejuttudele, sest igaüks meist, eraldi ja ühiselt, kannab vastutust Euroopa homse päeva eest, meie laste ja lastelaste Euroopa eest.
Regioonide Komitee on Euroopa Liidu institutsioon, mille liikmeteks on liikmesriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajad.
Regioonide Komiteel on koos Euroopa Parlamendiga kanda oluline roll kohaliku tasandi kaasamisel Euroopa Liidu otsuste tegemisse ning see tegeleb nii majanduslike kui ka poliitiliste küsimustega.
PETER STRAUB, EL Regioonide Komitee president
