Kuigi uus ministeeriumites kooskõlastamisel olev omavalitsuste finantsjuhtimise seaduseelnõu Jõgeva maakonna omavalitsustele probleeme ei tekita, sest meil pole muresid praeguste ega ka eelnõuga kavandavate uute normide täitmisel, peavad vallavanemad ja finantstöötajad seda keskvõimude poolt omavalitsuse kui põhiseadusliku organi tegutsemisvabaduse piiramiseks.
Saare vallavanema Jüri Morozovi hinnangul käituvad omavalitsused laenude võtmise ja eelarve kasutamisega üldjuhul vastutustundlikult ehk väga konservatiivselt.
Mustvee linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Tootsi sõnul soovib riik juurutada ühetasandilist otsustusõigust, kus omavalitsustele jäävad ainult kohustused, aga tulude osas õigust otsustada enam ei jää.
Torma vallavanemale Riina Kullile tundub, et tallatakse jalge alla Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtted.
“Põhiline problemaatika, mis tuli välja ka riigikontrolli auditi aruandest, on kompetentsete spetsialistide puudus avalikus sektoris ja mitte ainult finantsvaldkonnas, ning sellest tulenevad vead omavalitsuses tehtavate finantstehingutega,” tõdes Morozov.
Põltsamaa linna majandusnõuniku Maimu Kelderi sõnul võib kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse vastuvõtmine kaasa tuua osade investeeringute ärajäämise ning kaugemasse tulevikku nihkumise. Kelder ei pea õigeks keskvalitsuse kontrolli suurendamist.
“Eesti omavalitsuste eelarve proportsioon kogu riigi eelarves võrrelduna Euroopa arenenud riikidega on selgelt omavalitsuste kahjuks, mis meie puhul tähendab, et kohalikele omavalitsustele pandud kohustused on rahalise katteta või siis alarahastatud,” tunnistas Morozov.
Palamuse vallavanema Urmas Asteli sõnul tuleks kõigepealt kindlaks määrata kohaliku omavalitsuse kohustused ja sellele vastavad vahendid. “Räägime omavalitsuste haldussuutmatusest ja haldusreformist. Samas on suured omavalitsused ikkagi ainult osas riikides, sama hästi toimivad ka väikesed. Altpoolt vaadates tekib küsimus riigi haldussuutlikuses. Näiteks eurorahade jagamine paistab riigile üle jõu käivat. Kas ka väikest riiki pole vaja? Kas ühineme Hollandi või Lätiga?” küsis Astel
Saare vallavanema sõnul viitab ka Riigikontrolli auditi aruanne kohalike omavalitsuste vähesele suutlikkusele. “Tulenevalt eespool kirjeldatud kohalike omavalitsuste alafinantseerimisest, ongi nii, et majanduslikult vähearenenud piirkondades — aga see on suurem jagu Eestist väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut ja Narvat — ei suuda kohalikud omavalitsused osutada sama kvaliteediga avalikku teenust kui suurtes keskustes,” lisas Morozov.
Suletud ring
Omavalitsuste finantsjuhtimise seaduseelnõu kohaselt ühe muudatusena arvestatakse netovõlakoormus tekkepõhise raamatupidamisarvestuse admete alusel kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi kohta konsolideerituna aruandeaasta lõpu seisuga. See tähendab, et netovõlakoormuse hindamisel peab kohalik omavalitsus arvestama arvutuste hulka ka asutatud sihtasutuste ja äriühingute kohustused. Kohaliku omavalitsuse kõigi tagasimaksmata laenude, kapitalirendimaksete ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60 protsenti selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest olid maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Koolide ja teede remontimiseks aga on mõnel linnal või vallal rohkem laenu vaja. Siis on laenatud läbi äriühingute ja sihtasutuste, kuid nüüd peame tagama ka nende kohustuste täitmise.
Jõgeva finantsjuht Kaja Pärn ei adu lõpuni positiivset tulemust, mida see anda võiks.
Jõgeva linnal on osalus osaühingus Jõgeva Sotsiaalkeskus “Elukaar”, sihtasutuses Jõgeva Linna Sotsiaalmaja, sihtasutuses Jõgva Sport, sihtasutuses Betti Alveri Fond.
“Kõik need on sotsiaalsed tegevused, millelt ei saa loota kasumi teenimist, kuid mis täidavad kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid ja mida tuleb toetada. Meie mõte oli anda need kinnistud ja vara nende sihtasutuste või osaühingute bilanssi, et nad saaksid tagada oma laenu kinnisvaraga ja oma tegevusi arendada, sest kohalik omavalitsus kinnisvara tagatisel laenu võtta ei saa. Meie saame tagada oma eelarve tuludega.
See oleks üks võimalus saada vahendeid sotsiaaltegevusse, mis praegu selle seadusega ära lõigatakse. See ring on jälle suletud. Tuleb kavandada meetmed, kuidas edasi minna, eelkõige investeeringute osas,” märkis Pärn.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul on omavalitsusüksused teinud erinevaid valikuid juriidilise keha valimisel koolimaja ehitamiseks. “Tehtavast valikust hoolimata peab kõiki omavalitsusüksusi kohtlema ka siin võrdselt ning mitte seadma halvemasse olukorda neid üksusi, kes on koolimaja ehitamiseks pangast otse laenu võtnud. Omavalitsusüksus peaks valikute tegemisel lähtuma majanduslikust otstarbekusest, mitte sellest, kas mõnda tegevust on võimalik ellu viia netovõlakoormuse piirmäära vältides. Seega võtab konsolideerimisgrupi näitajatega arvestamine omavalitsusüksustelt maha surve teostada oma tegevusi läbi tema valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute, kui see ei ole majanduslikult kasulik.
HELVE LAASIK
