Omavalitsused võitlevad Kuremaa järve Natura 2000 alaks saamise vastu

Keskkonnaministeerium on plaaninud Natura 2000 piirkonnaks ka Kuremaa järve loodushoiuala. Selles küsimuses tahetakse teada ka omavalitsuste seisukohta.  Palamuse vallavalitsus ja Jõgeva vallavalitsus, kelle territooriumile Kuremaa järv jääb, korraldasid ministeeriumi plaanide arutamiseks möödunud reedel Palamusel nõupidamise.
«Pidasime oluliseks Natura 2000 alaga seonduvad küsimused kohalike elanikega läbi arutada. Pealegi pole praegu täpselt teada, millised piirangud seoses Natura 2000 alade kehtestamisega kaasnevad, « ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel.  Palamusel toimunud nõupidamisel osales mitmeid teadlasi ja spetsialiste: Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor Koit Alekand, Vooremaa Maastikukaitseala juhataja Aita Saksing, Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet, Jõgeva maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits, keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves. Viimatinimetatu esines arutelul kui Palamuse valla  kodanik. Samuti oli nõupidamisel ettevõtjaid ja majandusinimesi ning maaomanikke.

Ei tohiks jääda Natura 2000 alaks
Nõupidamisel jäi  kõlama jäänud seisukoht, et Kuremaa järve ja Pikkjärve ei tohiks muuta Natura 2000 alaks. Sellest otsusest informeeriti ka Jõgevamaa Keskkonnateenistust.
Esmaspäeval arutas Kuremaa järve loodushoiuala muutmist Natura 2000 alaks ka Jõgeva vallavalitsus.  Vallavalitsuse liikmed olid ministeeriumi kavatsusele kategooriliselt vastu.
Jõgeva abivalleavanem Vello Lukk selgitas, et Jõgeva valla üldplaneeringust ja Kuremaa järve äärse maa-ala detailplaneeringust lähtudes on Kuremaa järve rand ette nähtud puhke- ja rannaalana, mille rajamiseks on Jõgeva vald teinud juba suuri kulutusi.
Nii on korrastatud supelrand ja ehitatud rannahoone. Supelranda on ehitatud paadisillad ja mitmesugused atraktsioonid. Suplusala akvatooriumi on perioodiliselt puhastatud kõrkjatest ja veetaimedest.
Kuremaa järve Natura 2000 alana kaitse alla võttes pole võimalik jätkata  supelranna akvatooriumi puhastamist vohavatest veetaimedest, sealhulgas penikeele kooslusest.
Niisuguses olukorras muutub ujumine võimatuks, ühes sellega muutuvad mõttetuks juba tehtud ja plaanitud kulutused puhkemajanduse arendamiseks Kuremaa järvel ja selle ranna-alal.»

Kunstlike piirangute vastu
Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialisti Uuno Lauli sõnul on Kuremaa järve piirkonda investeeritud juba üle 1,5 miljoni krooni. «Natura 2000 alaks võiksid aga saada mõned sellised Vooremaa järved, mille juurde on keeruline pääseda ja mis ei oma puhkemajanduse vaatevinklist tähtsust. Meie vastuseis Kuremaa järve saamisele Natura 2000 alaks ei tähenda, et oleksime üldse vastu looduskaitseabinõude arvestamisele Kuremaa piirkonnas. Küll oleme aga vastu kunstlike piirangute kehtestamisele, mis pärsivad piirkonna arengut,» lausus Laul.
«Nii Palamusel toimunud rahvakoosolekul kui ka Jõgeva vallavalitsuse istungil tehti õiged otsused ja loodame, et keskkonnaministeerium nendega ka arvestab,» ütles kogenud asjatundja Ene Ilves. 

Natura 2000 on  Euroopa Liidu loodusdirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad rändlindude  elupaikade kaitseks moodustatud linnuhoiualad ja taimeliikide ja koosluste kaitseks moodustatud loodushoiualad.

JAAN LUKAS