Valitsuse liikmed toetasid riigihalduse ministri Jaak Aava ettepanekut eraldada kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit. Jõgevamaa valdade juhid on ootusärevad. Täpset summat veel teada pole.
Valitsus otsustas juba aprilli algul eraldada kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit, mille ka riigikogu kinnitas. Selle rahaga leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust. Sellest 30 miljonit on mõeldud otseselt kriisimõjude kompensatsiooniks, 70 miljonit uuteks investeeringuteks ning 30 miljonit kohalike teede hoiuks. „Leppisime valitsuses eile kokku, kuidas raha täpsemalt omavalitsuste vahel jaotatakse,“ teatas Jaak Aab.
Valitsus ja minister pidasid nõu ka Eesti linnade ja valdade liiduga. Aab kuulas ära kohalike omavalitsuste soovitused ja tagasiside, kuidas oleks kõige parem lisaeelarvest eraldatud raha kasutada. „On väga oluline, et eraldatud 130 miljonist oleks omavalitsustele võimalikult palju abi raske aeg üle elada,“ leidis minister.
Toetus elanike arvule
Omavalitsuste erakorraliste kulude ja investeeringute toetus jaotatakse peamiselt proportsionaalselt elanike arvule. Lisaks arvestatakse igale kohalikule omavalitsusele baassumma. Kokku 30 miljoni suuruse tulubaasi stabiliseerimise toetusega aidatakse kompenseerida kohaliku omavalitsuse üksustele eriolukorrast tingitud omatulu vähenemist ja kulu suurenemist. Näiteks väheneb parkimistasu, lasteaia kohatasu, huviringide tasu ja intressitulu. Kriisiolukorra tõttu kasvavad kohaliku omavalitsuse üksuste kulutused sotsiaalvaldkonnas, aga samuti kulutused deso- ja isikukaitsevahenditele. Nende katmiseks jaotatakse erakorraliste kulude toetusest 29 miljonit kõigi omavalitsuste vahel ning üks miljon eraldatakse saarte valdadele. Igale kohaliku omavalitsuse üksusele antakse baassummana 80 000 eurot (alla 4000 elanikuga üksustele 40 000 eurot) ning ülejäänud toetus jaotatakse proportsionaalselt elanike arvule.
Valitsus leiab, et lisaeelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatav investeeringutoetus aitab majanduslanguse negatiivseid mõjusid leevendada. Toetusest 67 miljonit jaotatakse kõikide kohalike omavalitsuste vahel.
Investeeringutoetusest saab iga omavalitsus baastoetusena 200 000 eurot, kui nende elanike arv on suurem kui 4000. Teistele arvestatakse baastoetuseks 100 000 eurot. Üle jääv osa jaotatakse kõikide omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvule.
Jõgeva vallavanem Aare Olgo on valitsusele tänulik ja kiidab otsust. „Kiidan ja tänan vabariigi valitsust, et kriisiolukorras on otsustatud omavalitsusi toetada,“ ütles Olgo ja meenutas, et 2008. aasta kriisi ajal vähendati omavalitsuste tulubaasi, kuid nüüd on tuldud otsustavalt appi.
„Valitsus tegi oma otsused alles reede õhtupoolikul, seetõttu ei ole täpset rahalise toetuse jaotust veel tehtud. Ilmselt tuleb see lähipäevil,“ arvas vallavanem.
Toetus jaguneb kolmeks. Tulubaasi stabiliseerimise toetusega on võimalik Jõgeva vallas katta eriolukorrast tulenenud kulud ja tulude vähenemine. „Kohalike teede toetusega plaanime parandada teede olukorda valla igas piirkonnas,“ sõnas Olgo. „Teeme kindlasti osa teid tolmuvabaks ja osale kruusakatete parandustöid. Ka mõned Jõgeva linna tänavad pinnatakse üle. Investeeringutoetuse arvel teeme kindlasti mõned väikese või keskmise suurusega renoveerimistööd, mis seni on rahapuudusel tegemata.“
Küll pole võimalik täpsemalt öelda, kuhu raha läheb, sest jagada saab siiski seda, mis olemas. „Olles näinud jaotuskava eelnõud, saan öelda, et Jõgeva vald peaks saama kõigi meetmete summana toetust suurusjärgus 1–1,5 miljonit eurot,“ arvas Olgo.
„Viirus pole meie vallas tõesti laialt levinud, aga kulude kasv ja tulude vähenemine on siiski eriolukorrast tulenevalt paratamatud. Loodame, et nende toetuste kättesaamisel saavad lisatoetuse kaudselt ka meie ettevõtjad, kes saavad ehk lisatöid. Samuti on oluline, et me ehk ei pea vähendama vallavalitsuse allasutustes töötava 660 inimese, kes põhiliselt töötavad haridus- ja kultuurivaldkonnas, töötasu, mis on niigi madala.“
Kas raha on piisavalt, on praegu keeruline öelda, see oleneb sellest, kuidas valla inimesed ja ettevõtted saavad edasi töötada. „Loodame, et eriolukord lõpeb peagi ja inimesed saavad tavavormis tööle asuda,“ ütles vallavanem.
Toetus maapiirkondadele
Põltsamaa vallavalitsuse jaoks on informatsioon liialt värske, et midagi kommenteerida. Rahandusministeerium andis toetusest teada 25. aprillil. „Seda, kui palju üks või teine vald toetust saab, ei ole veel öeldud. Seega ei saa me praegu rahakasutust kommenteerida,“ kostis valla turundusspetsialist Raivo Suni.
Mustvee vallas tuntakse heameelt selle üle, et valitsus näib olevat omavalitsustele raha eraldamise küsimuses üksmeelel. Raha on vaja ka Mustvee vallas, kuid kui palju täpselt oleks leevenduseks tarvis, ei osata öelda, sest olgem ausad, kriis pole veel läbi, et öelda, kust kõige enam kand pigistab või pigistama hakkab.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul eraldatakse korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks 73 miljonit eurot. Korterelamute rekonstrueerimistoetus on mõeldud kõikidele korteriühistutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele, väikeelamute rekonstrueerimistoetus on mõeldud kõikidele väikeelamute omanikele.
Lammutustoetuseks on planeeritud viis miljonit eurot. Meede on mõeldud kohaliku omavalitsuse üksustele. Korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks on planeeritud 22 miljonit eurot. Meede on mõeldud korteriühistutele, mis asuvad väikese turuväärtusega piirkondades ka maapiirkondades ega saa pangast rekonstrueerimiseks laenu või kellele pakutakse seda ebasoodsatel tingimustel.
INDREK SARAPUU
