Sarnaselt Jõgeva vallaga, on ka Põltsamaa ja Mustvee vallas asutud panustama sellesse, et vingugaasiandurid oleksid kõikides majades olemas, kus turvaseadme kasutamine vajalik.
Põltsamaa vallavanem Margus Möldri ütles, et praegu käib piirkonnas kaardistamine, mille käigus selgitatakse välja majad, kus on suurem vajadus vinguandurite järele. „Majandusosakonna juhataja sai ülesandeks uurida, kust saab mõistliku hinnaga vinguandureid ja milline oleks miinimumkogus, mis tagaks ühele seadmele hea hinna. Arvan, et juba tuleval nädalal selgub, mitu andurit esimese hooga ostame,” rääkis vallavanem.
Möldri sõnul levitas ta ohutusalast teavet pidevalt ka Puurmani vallavanemana. „Korraldasin teabepäevi, kus räägiti nii suitsuanduritest kui ka vinguanduritest. Olen palju kokku puutunud olukordadega, kus inimesed ei oska oma küttekoldega ümber käia. Pärast kurdetakse peavalu, mis on esimene tunnus, et vingugaasi kontsentratsioon on suur. Ka mul endal on kodus vingandur olemas,” lausus Möldri, kes on olnud juhtival tööl ka päästevaldkonnas.
Omavalitsus saab aidata
„Vingugaasiandurid on ostmata jäetud erinevatel põhjustel. Paljudel puudub piisav teadlikkus selle hädavajalikkusest. On ka neid, kes ei suuda endale vinguandurit osta majanduslikel põhjustel. Neid peab küll omavalitsus aitama,” nentis vallavanem.
„Kui vinguandur tööle hakkab, tuleb aknad lahti teha, ruumist lahkuda ja võimalikult kaua värskes õhus olla. Samuti vaadata, kas siiber sai liiga vara kinni pandud, et ving tuppa tuli. Kui põhjust ei leia, tuleb kindlasti kohale kutsuda ekspert,” ütles Möldri.
Mustvee vallavanem Jüri Morozov ütles, et 5. novembril toimunud vallavalitsuse istungil otsustati välja selgitada pered, kus on suurem vajadus vinguanduri järele.
Jõgeva vallavanem Aare Olgo meenutas, et omavalitsuse koostöö päästjatega, et kodud vinguanduri saaksid, algas möödunud kümnendil, kui ta töötas Jõgeva abilinnapeana.
Jõgeva abivallavanem ja maakonna turvalisuse nõukogu eestvedaja Viktor Svjatõšev ütles, et tänaseks on hanke korras välja valitud ka vingugaasianduri mudel, mida vald peredele kinkima hakkab. „Tegemist on Honeywell XC100IP44 Alarm Scan tüüpi anduriga. Turvaseadme garantiiaeg on kümme aastat ja paigaldamine lihtne. Lastega pered, kellele vingugaasiandur kingitakse, valisid välja vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad. Eelistati peresid, kes saavad toimetulekutoetust. Arvan, et andurite kodudesse toimetamine algab umbes kuu aja pärast. Hange sai korraldatud 50 anduri ostmiseks ja me ei pruugi neid kõiki korraga kätte saada,” lausus Svjatõšev.
Olgo ja Svjatõsev kinnitasid, et neil on ka endal kodus vingugaasiandur, et tagada pere turvalisus ja olla vallakodanikele eeskujuks.
„Olulist ja huvitavat infot suitsu- ja vinguanduritest olen saanud ka Jõgevamaa päästeosakonna juhatajalt Jüri Alandilt, kes on mu naabrimees. Kui kokku saame, läheb jutt ikka sinna, kuidas elukeskkonda ohutumaks ja turvalisemaks muuta,” ütles Olgo.
Kuidas paigaldada andurit
Päästeameti Lõuna Päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist Tõnu Vare tuletas meelde, et vingugaasiandur on Eestis kohustuslik alates 1. jaanuarist 2018. „Paigaldada tuleb see kõikidesse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Mõistlik on vingugaasiandur kasutusele võtta ka kodudes, kus on näiteks puuküttega ahi, pliit või kamin,” ütles ta.
Vare märkis, et vingugaasianduri paigaldamisel tuleb esmalt järgida tootjapoolseid juhiseid. „Andur tuleb kinnitada ruumi seinale, umbes 0,5 kuni 1,5 meetri kõrgusele põrandast. Soovitav on paigaldada see nii-öelda hingamiskõrgusele ehk elutoas samale kõrgusele, kus on inimese nägu diivanil istudes, ja magamistoas umbes voodi tasapinna kõrgusele. Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal. Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab anduri juures leviva CO taset. Mitmekorruselises elamus soovitame paigaldada vingugaasiandurid igale korrusele.
Kui gaasil töötav veesoojendi asub vannitoas, tuleb kasutada niisketesse ruumidesse mõeldud vingugaasiandurit. Selleks on anduri juures IP-märge, mis peab vastama tasemele IP44,” selgitas Vare.
Tõnu Vare rõhutas, et enamasti saab inimestele tulekahjudes saatuslikuks just mürgise suitsu sissehingamine. „Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvita, lõhnata ja maitseta mürgine gaas, mis levib nii, et meil sellest aimugi pole. Mürgistuse esimesteks tunnusteks on peavalu, peapööritus, väsimus või iiveldus. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda. Vingugaasiandur annab märku vaid siis, kui gaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele,” selgitas ennetusbüroo juhtivspetsialist.
JAAN LUKAS
Mida teha, kui vinguandur tööle hakkab:
- Esmalt tuleb kiiresti avada aknad ja uksed ning ruum korralikult tuulutada
- Lülitage välja kõik soojusseadmed, avage küttekolde siiber
- Kui kellelgi on peavalu, pearinglus või iiveldus, kutsuge kohale kiirabi ja toimetage kannatanu viivitamatult värske õhu kätte
- Kutsuge kohale kvalifitseeritud korstnapühkija, kes aitab tekkinud tõmbeprobleemile lahenduse leida, enne ärge soojusseadmeid kasutage
