Möödunud aastal koostasid pea kõik Eesti ühinenud omavalitsused uusi arengukavasid. Nii oli see ka Jõgeva vallas. Praegu on meil käimas arengukavva muudatuste tegemise protsess.
Kavandatavad muudatused puudutavad eelkõige arengudokumendi tegevuskava osa ja eesmärkide täitmise mõõdikuid. Arengukava ongi n-ö elav dokument, mis on vastavalt uuenenud oludele pidevas muutumises. Arengukavas ja eelarvestrateegias on kirjas omavalitsuse arendamise pikem plaan, ent omavalitsuse arengu kavandamise ning kavandatu elluviimisega tegelevad valla juhid, vallavalitsuse osakonnad ja valla asutused ka oma igapäevast tööd tehes. Reeglina koostatakse arengukava vähemalt kaheks valitsemisperioodiks, ent parem on, kui vaadatakse veelgi kaugemale.
Arengukava koostamiseks on erinevaid viise. Kes palkab konsultandi, kes paneb dokumendi kokku omal jõul. Teada on, et niipalju, kui on arengukavade müügimehi, niipalju on ka „õigeid“ metoodikaid ja arusaamu. Tegelikult on iga valla ja linna arengukava omanäoline ning õige. Tuleb lihtsalt teada, millise lähteülesande tegijad seadsid.
Ühtne ja toimiv
Kui möödunud aastal Jõgeva valla arengukava koostama asusime, sai kõige olulisemaks ülesandeks kolme ühinenud valla ja ühe linna baasil ühtse ja toimiva omavalitsuse ülesehitamine. Omavalitsuste liitumist tuli ette ka enne 2017. aasta suurt ühinemislainet. Varem liitunute kogemusele tuginedes võtab uue valla ehitamine aega neli kuni kaheksa aastat. Meie arengukava kestuseks on 10 aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et hinnata kava mõju toimivale omavalitsusele.
Ühinemise järel tuli arengukava koostamisel kindlasti jälgida ühinemislepingus sätestatut. See tähendab, et arengukava ei saa olla „helesiniste unistuste nimekiri“, vaid selle koostamisel tuleb arvestada varasemaid kokkuleppeid ja valla finantsvõimekust.
Oleme oma valla arengute planeerimisel arvestanud muutustega maapiirkondade elanikkonnas. Rahvastiku vähenemine ja vananemine sunnib meid paremini läbi mõtlema avalike teenuste osutamist ja juurutama uusi asjakohaseid teenuseid. Investeeringute suunamisel võtsime lähtepunktiks tugeva keskuse ja tagamaa hoidmise ning väljaarendamise. Sealjuures tuleb silmas pidada, et Jõgeva linnal on täita nii vallakeskuse kui ka maakonnakeskuse roll. Oleme seadnud ülesandeks suurendada Tartu linna positiivset mõju piirkonnale.
Tartust käib Jõgevale tööle hulk spetsialiste, keda kohapealt leida olnuks keeruline. Kui suudame neile pakkuda meeldivat elukeskkonda, nüüdisaegset haridusvõrku ja kiireid ühendusi, võib neil tekkida soov päriselt Jõgevale kolida. Ja selle üle oleks meil väga hea meel.
Valla investeeringute kava täitmine, sealhulgas ühinemislepingu investeeringute kava täitmine, sõltub väga palju sellest, kas ja kui palju on võimalik tuge saada Euroopa Liidult või riiklikest toetusskeemidest. Üksnes valla raha kasutades võtab tulemuste saavutamine kordades rohkem aega. Samas on see, et valla pika arenguplaani elluviimine palju aega võtab, loomulik ning sellega peab arvestama.
Järgmisel paaril aastal on meil plaanis arendada uuenduslikke sotsiaalteenuseid, valmistada ette Jõgevale spordihoone ehitamist, renoveerida Kuremaa mõisa peahoone katus, ajakohastada suures mahus tänavavalgustust ja korraldada Jõgeva linna keskväljaku ideekonkurss.
Vald kui külastuskeskkond
Kohalike elanike heaolu tagamise kõrval ei saa unustada ka valla kui külastuskeskkonna arendamise võimalusi. Jõgeva valla turundusplaani kese on meie külastajale huvipakkuvad väärtused – suursündmused ja objektid. Meie valla turismiala tegijad pingutavad iga päev, et külastajal oleks huvitav ja tal oleks põhjust meie maile tagasi tulla. Ühtse valla ideed toetab piirkondlike keskuste programm. Torma piirkond pakub rikkalikult kultuuri- ja spordisündmusi kevadel, Kuremaa suvel, Palamuse sügisel ja Jõgeva talvel.
Jõgeva valda on mõnikord kritiseeritud vallajuhtide soliidse vanuse pärast. Siin ei tohiks unustada asjaolu, et kohalike omavalitsuste volikogude valimistele minnes pakuvad osalevad valimisliidud ja erakonnad reeglina välja ka oma kandidaadi vallavanema või volikogu esimehe kohale. Nii teab valija valimisjaoskonda minnes või e-hääletusel osaledes päris täpselt, kes uut valitsust ja volikogu juhtima hakkavad. Tagantjärele rusikatega vehkimine, eriti veel nende poolt, kes ise valimistel ei osalenud, ja pateetiliste loosungitega paanika külvamine ei ole kohane.
Peaaegu kaks aastat uut omavalitsust näitab pealegi, et ühinemisprotsess vajab omavalitsustöö kogemusega juhte. Jõgeva vallas ühtlustati näiteks mõne kuuga toetused ja palgamäärad, mille tarbeks ühinemisleping nägi ette nelja-aastast perioodi.
Ükski strateegiline dokument ei hakka tööle, kui see koostatakse kabinetivaikuses. Jõgeva valla arengukava koostamisel said sõna sekka öelda kogukonnad ja spetsialistid, moodustati töögrupid ja viidi läbi arenguseminarid piirkondades. Lepiti kokku, et kümne aasta pärast on Jõgeva vald turvalise elukeskkonna, soodsa ettevõtluskliima ja aktiivse elanikkonnaga tugev omavalitsus, kus elanikele on tagatud kvaliteetsed teenused ja külastajatele atraktiivsed külastusobjektid.
TRIIN PÄRSIM, Jõgeva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja
