Valitsus lähtub eeldusest, et omavalitsus teab puudega inimese vajadusi paremini kui riik ning seetõttu saab osutada abivajajale mitmekesisemat ja paremat teenust. Nii on kokkuvõttes võitjad just abivajajad ise.
2005. aastal saavad Jõgevamaa omavalitsused selle funktsiooni täitmiseks kokku 7 miljonit krooni. See on 360 tuhat krooni vähem kui 2004. aastal. Algselt oli kahanemine plaanitud suuremana, sest puuetega inimeste ja nende hooldajate osakaal on Jõgevamaal võrreldes Eesti keskmisega palju kõrgem.
Iga viies inimene puudega
Kui riigis on keskmise, raske või sügava puudega keskeltläbi iga üheteistkümnes inimene, siis Jõgevamaal iga viies, samas kui rahvastiku koosseis on sarnane muu Eestiga.
Küll on üle Eesti näha selge seos inimeste madalamate sissetulekute ja puuetega inimeste arvu vahel, mis näitab seda, et tegelikult on hooldajatoetust ja hooldaja staatusega kaasnevat haigekassakaarti osaliselt kasutatud tavaliseks sotsiaalabi andmiseks, mitte ettenähtud eesmärgil.
Et see olukord kontrolli alla saada, on teine põhjus, miks vastav raha omavalitsustele üle antakse. Nii saavad omavalitsused ise otsustada, kes ja kui palju ning millises vormis hooldusteenust vajab.
Hooldaja võib tööl käia
Lisaks sellele, et nüüd saab omavalitsus ise otsustada, kuidas on abivajajat kõige otstarbekam aidata, ei keela seadus enam ka puudega inimese hooldajal tööl käia. Ka see peaks vähendama huvi elada vaid toetusest.
Olenemata sellest, kus hooldatav puudega inimene elab, on tema hooldamiseks omavalitsusele eraldatud raha kogu riigis ühesugune. Sellega luuakse eeldused hooldusteenuse saamiseks kõigile võrdsel tasemel.
SULEV LIIVIK,
rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse juhataja
