Järgmisest aastast nõutav 15-protsendilise omaosaluse määr hooldusravis jätab abivajajad koju ja hooldushaiglad klientideta. Jõgevamaal satuvad kõigepealt löögi alla Mustvee ja Põltsamaa haigla, väitis SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder.
Mida tähendab omaosalus hooldusravis ja on seda ka varem nõutud?
Varem ei ole hooldusravis nõutud omaosalust. Oli kümnepäevane voodipäevatasu haigusjuhtumi kohta ja see oli 25 krooni päevas. Hooldusravipäev maksab Haigekassa praeguste hindade järgi 680 krooni ja 15 protsenti voodipäeva maksumusest on umbes 100 krooni. Keskmine hooldusravijuhtum kestab umbes kuu ja inimene peab selle eest maksma 3000 krooni.
Samas tuleb arvestada, et hooldusravile tulev haige peab edasi maksma korteriüüri, küttekulu jne. Tõenäoliselt ületab hooldusravi eest makstav summa tema pensioni, sest enamik seda teenust vajavatest inimestest on pensionärid, kellel ei ole üldjuhul ka sugulasi, kes haige hooldamisega toime tuleksid. Seega satuvad löögi alla kõige nõrgemad ja väetimad.
Mis puudutab Jõgevamaad, siis sellise omaosaluse juures meil maksujõulist kontingenti hooldusraviks ei ole.
Mis edasi saab?
Patsientidel pole võimalik hooldusravisse minna. Õendusabi teenust vajavad haiged on kodus. Teine võimalus on, et nad lähevad küll haiglasse, kuid nende eest maksab kohalik omavalitsus. Omavalitsuse eelarvele on see aga praeguses olukorras väga suur koormus.
Haiglate seisukohalt viib patsientide puudumine hooldusravile spetsialiseerunud raviasutused põhja. Meie maakonnas lööb omaosalus hooldusravis kõige rohkem nii Mustvee kui Põltsamaa haiglat, sest sinna ei jätku enam maksujõulisi kliente. Elu lõpus hooldusravi saamine muutub inimestele luksuseks. Hull on seegi, et õendusabi vajavad mitte ainult vanemad, vaid ka nooremad inimesed. Eriti puudutab see traumadest taastumist ja raskeid haigusi põdevaid patsiente.
Kuivõrd võib hooldusravi puudumisega suureneda hooldekodude koormus?
Kui kohalikud omavalitsused on sunnitud raha välja käima, siis nende eesmärk on leida võimalikult paljude inimeste jaoks võimalikult soodsalt mingisugustki teenust. Hooldusravi ja hooldekodu meditsiinilise teeninduse tase on oluliselt erinev ehk hooldekodus on sisuliselt tegemist perearstiabi süsteemiga, seal võib töötada ka üks meditsiiniõde. Hooldekodu voodipäeva hind on oluliselt madalam.
Seega on kohalike omavalitsuste esimene huvi hooldusravi vajavad patsiendid hooldekodudesse saada. Surve hooldekodudele selle teenuse pakkumiseks, milleks neil pole korralikku ettevalmistust, suureneb. Inimesed satuvad suure tõenäosusega olukorda, kus õigel ajal ei diagnoosita nende seisundis muutusi.
Teisalt on kõrged hinnad hooldekodudes tekitanud olukorra, kus omavalitsustes suureneb surve luua nn libahooldekodusid ehk võetakse majast kolm-neli korterit kokku, tuuakse vanurid sinna. Sotsiaaltöötaja käib neid päeval abistamas. Kas nüüd tuleb odava standardi hooldushaigla? Nurgatohtrid? Iseõppinud medõed?
Haigekassa nõukogu otsustas paluda valitsusel kinnitada uus tervishoiuteenuste loetelu, millega raviteenuste piirhinnad tuleval aastal kuue protsendi võrra langevad. See tähendab haiglatele automaatselt 12-protsenilist palgakärbet.
Haigla eelarve jaguneb kaheks suureks osaks – palgafond ning majandamis- ja ravikulud ehk küttekulud, elekter, toit ja kõikvõimalikud tarvikud.
Majandamiskulude arvelt on aastaid kokku hoitud. Kui tõusid palgad, lisas Haigekassa hinnakirja ainult palgakoefitsiendi muutuse. Majandamiskulud püsivad juba aastaid samal tasemel, sealt enam midagi vähemaks võtta ei ole. Sellesse kuluderühma minevad kaubad ja teenused ainult kallinevad. Küte on pidevalt kallinenud, ka ravimite, hooldusvahendite, meditsiinitarvikute hind pole kukkunud.
Ülejäänud osa on palgafond. Kuueprotsendiline kärbe langebki palgafondile. Et Eestis moodustab haiglates palgafond keskmiselt 50 protsenti kogu kuludest, siis raviteenuste piirhinna alandamine kuue protsendi võrra tähendab, et palgafondi tuleb kärpida kaks korda kuus ehk 12 protsendi võrra.
Arvestades muutustega, mis juba toimusid, on enamik haiglaid oma palgafondi tänavu juba viie kuni kaheksa protsendi võrra vähendanud. See on seotud eelkõige maksude tõusuga, sest käibemaks ja töötuskindlustuse makse kerkisid, samuti tuli tööandjal maksta töövõimetuslehte kolmandast kuni kaheksanda haiguspäevani.
Kokkuvõttes väheneb meditsiinitöötajate palk tuleval aastal seega umbes kahekümne protsendi võrra.
Miks räägitakse ainult arstide palga vähendamisest, kui palk peaks kahanema kogu meditsiinisektoris?
Palgakärbe puudutab kogu meditsiinisektorit. Arstide palga vähendamisele rõhumine meedias on kaval nipp. Kui arst saab 15 000 – 16 000 krooni palka, võtame sealt 20 protsenti ehk umbes 3000 krooni maha, jääb 12 000 krooni.
Õed, hooldajad ja laborandid saavad vähem palka ja neile on palgakärbe tunduvalt raskem. Kui 6000 kroonist võetakse ära 1200 krooni, siis on see katastroof. Alampalka saavatelt pole ju midagi ära võtta!
Kuidas Jõgeva haigla töötajad palgakärpeuudise vastu võtsid?
Ei olnud viha ega raevu, vaid sügav nördimus. Viis, kuidas palgakärbe välja käidi, ei kannata kriitikat. Kõik on läbi rääkimata, isegi moraalset kompensatsioonipaketti ei pakutud.
Meditsiinis on palju tehtud entusiasmist, eriti hooldusravis, see kaob nüüd ära. Meile öeldi, et kannatage, me ei tõsta praegu teie palku, sest meditsiin on nõrk, me korjame varusid. No me kannatasime. Saimegi palka juurde. Nüüd selgub, et kannatasime asjata.
Sisuliselt on riik meditsiinitöötajate peale sülitanud.
Arstide tunnipalk on kokku lepitud 112 krooni. Seda raha arstid seega enam ei näe.
Haigekassa ütleb, et neid see ei huvita, makske 112 krooni, meie vähendame raviteenuse hinda kuus protsenti.
Haigekassa pole monopoolne teenusepakkuja kindla hinnaga, vaid monopoolne teenuse ostja. Ta võib hinna pressida nii madalaks, kui ta tahab, mingisugust riigipoolset kaitsesüsteemi monopoolse ostja vastu ei ole olemas.
Miks Haigekassa reserve kasutusele ei võeta?
Meditsiin on mitmete aastate jooksul säästnud rasketeks aegadeks, meil on reservis neli miljardit krooni. Selle kohta öeldakse, et seda raha ei saa praegu veel kasutada. Käitumine, kuidas seda tehakse, tekitab kahtluse, et nelja miljardit vist enam ei ole alles, seegi raha on huugama pandud.
Kogutud reservid tulid meditsiinitöötajate palkade arvelt, mis hakkasid tõusma aastaid pärast seda, kui teistel töötajatel oli ammu palku kergitatud. Teisalt oleme kokku hoidnud ka patsientide arvelt, sest tervishoius on varuks pandud raha kaotanud oma väärtusest oluliselt rohkem kui sukasääres seisnud raha, mis kaotab inflatsiooniga oma väärtust.
Kui oleksime raha tekkimise momendil selle ära kasutanud ja haiget ravinud, oleks selleks kulunud vähem. Mandlilõikusega haige kolmeks aastaks järjekorda panek tähendab, et kahjustame haige südant ja hiljem kulub tema ravimiseks oluliselt rohkem raha.
Kui korjatut väga kaitstakse väitega, et hiljem on seda raha rohkem vaja, siis valitsus prognoosib olukorra tõsist halvenemist. Praegu on ravikindlustuse eelarvedefitsiit umbes miljard krooni aastas, neli aastat saaks reserviga läbi. Järelikult valitsus prognoosib, et nelja aasta pärast oleme veel hullemas olukorras.
Miks meditsiinitöötajad peavad Eestile euro päästma?
Kui palju Jõgeval ravijärjekorrad pikenevad?
Kindlasti oluliselt. Haiged, kes ei saa hooldusravisse ja viiakse koju, jõuavad seal varsti staadiumi, kus nad tuuakse kiirabiga haiglasse, sest nad pole saanud adekvaatset hooldust. Raha kulub veel rohkem.
Pensionäridest arstidel ei tasu järgmisest aastast siis kindlasti enam tööl käia?
Eriti puudutab see maapiirkondi. Meie arstid sõidavad tööle Tartust ja üks isegi Elvast. Pärast 20-protsendilist palgakärbet võivad nad koju jääda. Eesti arstkonna hulgas töötab praegu palju pensionäre. Kui neist ka pooled koju jäävad, tähendab see, et varsti polegi enam arste.
Välismaale lähevad enamasti noored. Kui need, kellel on siin pered, on viidud tasemeni, kus nad ei saa enam inimlikult hakkama, siis lähevad nad välisriikidesse terve perega. Nii saame lahti headest spetsialistidest.
Millega meditsiinitöötajad tekkinud olukorra vastu protestida saavad? Kas tulevad jälle streigid?
Meditsiinitöötajad võiksid protestida läbi Hippokratese vande. Hippokratese vanne ütleb et meditsiinitöötaja peab andma kõigile abi kohese ja õiglase tasu eest. Kohene ja õiglane tasu sellisena, nagu Haigekassa seda praegu näeb, oleks omane tavainimestele ja neile tuleb meditsiiniabi anda. Minu arvates ei ole tasu, mis meditsiinitöötajatele Riigikogu liikmete ja valitsuse liikmete ravimise eest makstakse, õiglane. Nende inimeste käest oleks õiglane ravikindlustusmakse võtmata jätta ning paluda neil loobuda solidaarsussüsteemist ravikindlustuses. Las nad leiavad endale sobivama koha, kuhu võtta end ravikindlustuse liikmeks ja kus käia end ravimas. Soomes, Rootsis või Saksamaal nad näevad, kui palju nad arstidele palka maksavad ja missugust arstiabi nad selle raha eest saavad.
iii
HELVE LAASIK
Omaosalus pidi hooldusravis tulema juba aastal 2007
Vastavalt “Eesti hooldusravivõrgu arengukavale 2004-2015” pidi juba aastal 2007 olema ravikindlustuse osa hooldusraviteenusest 65 protsenti ja 2010. aastal 35 protsenti. Vastavalt sotsiaalministeeriumi poolt heaks kiidetud kontseptsioonile “Hooldus-ja õendusabi teenuste osutamine integreeritult” parandaks see teenuse kättesaadavust.
Kui valitsus uue tervishoiuteenuste loetelu peatselt kinnitab, jõustub 15-protsendiline omaosalus 2010. aasta 1. jaanuarist.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>EVELIN KOPPEL, Haigekassa avalike suhete juht
