Mälumängu võib vist lausa Eesti rahvuslikuks mõttespordialaks lugeda. Milliseks hindate aga kauaaegse kilvarina mälumängukultuuri taset tänases Eestis, kus lausa igal telekanalil on oma mälumäng?
Mälumängu traditsioonides tekkis mõõnaperiood kümme-kaksteist aastat tagasi, kui Eestis küllaltki rasked majanduslikud olud olid. Siis vähenes võistkondade ja mängude arv mitu korda. Nüüd, mil rahvas taas jõukamaks muutunud, korraldatakse sagedamini ka mälumänge. Varsti on telekanalis sama palju mälumänge kui popmuusikasaateid või seebioopereid, nendel mängudel on aga suuresti kommertslik taust.
Mismoodi reageerite, kui teid kutsutakse mõnes sellises mängus kaasa lööma?
Mõnda mälumängu võib-olla siiski läheks. Näiteks üsnagi asjalik mäng on Kuldvillak TV 3-s. Kuldvillaku küsimused on koostanud Eesti üks tugevamaid mälumänguspetsialiste Tiit Kuningas. Miljonimängu kohta on mul nii positiivseid kui ka negatiivseid arvamusi. Igatahes viimased viis Miljonimängu küsimust olid tõeliselt rasked.
Raha teenimise eesmärgil mälumängus osalemisse ma iseenesest halvasti ei suhtugi. Ehk kasutaksin seda võimalust isegi, sest iga oskus ja töö nõuab ka tasu. Peaasi, et mängudel korralik tase oleks.
Küllap ongi kõige olulisem see, et läbi mälumänguküsimuste saaks huvitavaid ja kasulikke teadmisi. Kas tänased mälumängud on sellest aspektist vaadatuna ennast õigustanud?
Kommertsvõistlustel on küsimuste tase paratamatult madalam. Võistlejaid on palju ja vastajatel peab olema mingisugunegi äraarvamise võimalus. Mõnes viktoriinis on lausa üle poole küsimustest väga kerged. Mitmed küsimused on koostatud mitte kõrgkultuuri, vaid massikultuuri ainetel. Selliseid meelelahutuslikke mälumänge korraldatakse ka paljudes teistes riikides, kuid Eestis püütakse kohati nende läbiviimises teistest maadest edukamadki olla. Aga mis teha. Raul Rebanegi ütles ühes artiklis, et televisioon vahendabki praegu ennekõike meelelahutust ja massikultuuri, ühesõnaga pakutakse leiba ja tsirkust.
Vikerraadiosse on aga endiselt jäänud Mnemoturniir, mälumäng, milles teiegi aastakümneid osalesite. Milliste mõtete ja tunnetega kuulate tänast mnemoturniiri?
Tänaseski mnemoturniiris on asjalik ja arukas vastajate koosseis – Tiit Kändler, Hardo Aasmäe, Jüri Aarma ja Ivo Linna. Mart Ummelas tuleb täitsa edukalt toime saate juhtimisega. Mulle meeldib, et Mnemoturniir hoiab üleval vanu häid mälumängutraditsioone.
Kas süda läheb soojaks, kui raadiot kuulates selgub, et oskate vastata Mnemoturniiri küsimusele, mida praegused võistlejad ei tea?
Ei, mul ei teki sel juhul rõõmutunnet. Hea meel niisugusel puhul võinuks ehk tekkida kolmkümmend viis aastat tagasi. Nüüd aga, mil olen vastanud tuhandetele küsimustele, võtan õige vastuse äraarvamist täiesti rahulikult, on kujunenud teatud harjumus või rutiin. Kindlasti valmistab aga rõõmu see, kui grupp tarku mehi tarkadele küsimustele vastuseid pakub.
Jah, Mnemoturiir on jäänud meeste mänguks. Eesti mälumängumaailmas on alates tänavu sügisest hakanud ilma tegema naisstaar, Kanal 2 saate Nõrgim Lüli saatejuht Tuuli Roosmaa, kelle ründav ja sarkastiline stiil on palju kõneainet pakkunud. Kas mälumängusaadet sobib üldse juhtima naissoost saatejuht?
Ilmselt sobib küll. Ma tunnen Tuuli Roosmaale kaasa, et ta peab saates sellist rolli etendama. Ehitussaadet ja Mamma miat juhtides jättis Roosmaa mulle täiesti hea mulje. Raha eest tehakse siin ilmas aga kõike.
Nii et usute, et sisemiselt polegi Roosmaa mingi deemonliku hingega daam?
Kahtlemata mitte. Saatejuht on nagu näitlejagi, kes vahel peab mängima alates jämekoomikast kuni sügava traagikani. Vahel muutub aga selline rolli täitmise vajadus ka naljakaks ja tüütuks.
Mis puutub veel Nõrgimasse Lülisse, siis saate formaat on ju võetud Inglismaalt. Anglosaksi massikultuuris on aga inimeste mõnitamine ja selle arvel nalja saamine üsnagi levinud. Inimesele, kes on aga elanud nii öelda vanal ajal, hakkab selline stiil vastu.
Nagu meie vestlusest selgub, soovitate mitte unustada klassikalist mälumängukultuuri. Ehk ongi seda arvestades paslik veidi meenutada meie mälumängude varasemat aega ja teie rolli selles.
Viktoriin on vanaaegne mõiste. Juba 19. sajandil korraldati seltskondades viktoriine, kus küsimused olid ennekõike kultuuriteemalised Näiteks loeti raamatukatkendit või kuulati muusikapala, mille autorid tuli ära arvata. Esimeseks Eesti televiktoriiniks oli Kes on kes. Selles mälumängus, kus oli algul kakssada võistlejat, osalesin minagi. Kaasa mängisid näiteks ka ajakirjanikud Vello Lään, Vello Ladva ja Tiit Karuks, näitleja Lembit Ulfsak. Mina olin finaalis koos arst Mati Tarumiga, kellele ma kaotasin mõne punktiga. Ehk mõjutas tulemust seegi; et buss läks rikki ja sõitsin Tallinna Põltsamaalt juhuslike autodega. Jõudsin telemajja lausa viimasel minutil, mistõttu olin üsna närvis. Tormasin higisena stuudiosse, kus Mati Tarum juba ootas. Tarumiga oleme hiljem koos mänginud ka Mnemoturniiris.
Millise jälje on aga Eesti mälumängukultuuri jätnud mälumängukahevõistlus Soomega ? Naapurivisa, kus samuti kaasa mängisite?
Esimesel aastal mängisid Naapurivisas kaasa Valdo Pant ja Voldemar Panso, samuti Hardi Tiidus. Soomlaste tase oli aga küllaltki tugev. Järgmisel aastal võeti mängu Toomas Uba kui hiilgav spordiküsimuste teadja. Mind kutsus mängu Hardi Tiidus. Valdo Pandist sai aga Naapurivisa saatejuht.
Koos Pandiga oleme mänginud ka Mnemoturiiris. Pean Panti läbi aegade kõige kuulsamaks Eesti kõnemeheks, kes võis lausa kõigest rääkida ja kellel oli ka väga paju teadmisi.
Lähiminevikus osalesid mälumängudes agaralt igasugused KEKid, MEKid ja muud organisatsioonid. Milline stiimul võiks sellistes jõukatsumistes osalemiseks olla tänastel firmadel?
Ettevõtete vahelisi mänge võiks korraldada küll. Mängudes osalevates firmades peaks olema küllalt palju töötajaid ja mälumänguhuvilisi.
Usutavasti on ka ettevõtete juhid üsna mälumänguhuvilised ja teadmishimulised. Näiteks mõni aeg tagasi korraldasin mälumängu Põltsamaa Lions-klubi liikmetele. See klubi koosneb enamuses ettevõtjatest.
Järelikult osalete praegugi jõudumööda mälumänguelus?
Kui Põltsamaa või Jõgeva ümbruses kutsutakse mõnda mängu juhtima, olen ikka püüdnud minna. Viimati koostasin küsimusi ja esitasin neid Pajusis toimunud maakonna omavalitsuste suvemängudel.
JAAN LUKAS
