Oma mees telekaamerate ees

Just nii võib öelda juuni lõpus Eesti Televisiooni stuudios aset leidnud saate “Eesti Mäng” salvestuse kohta, kus oli võistlustules Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Kurs. Seda, kuidas Kalev Kursil telemängus täpsemalt läks, enne saate eetrisse minekut välja öelda ei saa. Saates osalenud toetajate hinnangul esines meie oma maakonna mees väga tublilt.

Saates “Eesti Mäng” Tabivere valda ja Jõgevamaad esindanud Kalev Kurs lausus, et pakkumise saates osalemiseks tegi talle Jõgevamaa Koostöökoda. Kursi sõnul polnud tal midagi selle vastu, et nii oma kodukohta kui Jõgevamaad saatesse esindama minna. Küll oli tema jaoks üllatuseks, et saatesse ei saadeta mitte Jõgevamaad esindavat võistkonda, vaid teda üksi. Kurs osales saates ühteaegu nii mängija kui ka Jõgevamaale kohaselt Kalevipoja rollis. 

Lauamängu reeglite järgi

Kes seda telemängu on jälginud, teab, et mäng käib lauamängule omaste reeglite kohaselt, kus mängu lahtritel liigutatakse iga mängija nuppe edasi vastavalt nende poolt täringul visatud summale. Täring erineb tavatäringust selle poolest, et seal pole numbrid ühest kuueni, vaid ühest kolmeni. Lahtrid on jaotatud viieks erinevaks teemaks ja vastavalt sellele, millise teemaga lahtrisse mängija nupp satub, esitatakse talle ka Eesti teemaline küsimus. Mängijatel tuleb vastata ka praktilistele küsimustele, milleks võib olla näiteks mingi toiduaine ära tundmine maitse järele.

Kalev Kursi sõnul polnud Eesti teemalises telemängus osalemine tema jaoks üldse mitte esmakordne telekogemus. Varem on ta osalenud nii televaatajatele hästi tuntud hommikutelevisioonis kui ka kunagi ühe meesansambli “Mustad Vestid” liikmena. Sellesse ansamblisse kuulusid lisaks tollasest Pala vallavanemast Kalev Kursile veel tookordne Jõgeva maavanem Margus Oro, tollane Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, Tabivere vallavanem Aare Aunap ja Saare vallavanem Jüri Morozov. 

Fänniklubi toetus aitas ja kohustas

Kalev Kursi sõnul on see telemäng üles ehitatud selliselt, et seal on rohkem vaja õnnelikku kätt täringu veeretamisel ja veidi vähem teadmisi. “Kui ikka konkurendid täringu veeretamisega eest ära lähevad ja samuti vastamisel oluliselt ei eksi, siis pole seda mängu ka võimalik võita,” lausus Kalev Kurs. Vale vastuse puhul tõstetakse mängus osaleja nupp küll ühe lahtri võrra tagasi, kuid pika edumaa korral on temast pikalt maha jäänud mängija jaoks sellest vähe kasu.

Samas oli Kalev Kursi sõnul talle suureks abiks Jõgevamaa Koostöökoja värvides 20 liikmeline fänniklubi. “Kui omad istuvad stuudios sinu vastas, on sellest suur tugi. Üksi ilma toetajate kaasaelamiseta küsimustele vastates poleks kellelegi otsagi vaadata. Samas tuleb tunnistada, et toetajate kohalolek kohustab pingutama ja paremini vastama,” arutles Kurs.

Kalev Kursi sõnul andis selline telekogemus talle endale sealhulgas, esinemisjulgust. Samas on tal tulnud nii vallavanema kui volikogu esimehe rollis ikka rahva ette astuda ja seetõttu on ta suurema publiku ees esinemisega juba harjunud. “Ehkki eks see teleesinemine veidi teistmoodi kogemus ikka on,” tunnistas mees. Samas on Kalev Kursi hinnangul taolises telemängus osalemisest kasu selles mõttes, et see aitab tõmmata tähelepanu nii sellele asulale, kust esineja pärit on, kui ka kogu tema kodumaakonnale.

Saadet “Eesti Mäng,” kus Kalev Kurs mängijana osaleb, saab vaadata 3. ja 4. augustil kohe pärast uudistesaadet Aktuaalne Kaamera. 

Telemaja pakub uudistamis- ja äratundmisrõõmu

Kalev Kursi fännidel oli võimalus ka telemajaga tutvumiseks, kus neile oli teejuhiks ETV muuseumi assistent ja varasem Eesti Reklaamfilmi reklaamitoimetaja Mai Mikiver.

Teejuht peatus telemaja koridori üles pandud fotoekspositsiooni ees, kus ta tuletas telemaja külalistele meelde, et televisiooni eelkäijaks oli raadio, mis ei peaks vist eriliseks uudiseks olema. Küll pole kindlasti paljudele teada, et Eesti Raadio esimeseks helirežissööriks oli vanemale põlvkonnale tuntud ja armastatud endine laulja Artur Rinne, kelle sünnist möödus eelmisel aastal sada aastat ja kellest režissöörina tehtud foto ekspositsioonil esiplaanil seisab.

Fotodelt hakkasid vaatajatele silma erinevad telebussid alates televisiooni algusaegadest kuni tänase päevani välja. Kõik need bussid on kandnud lillede nimesid – magnoolia, kaktus jne. Praegune nüüdisaegne telebuss kannab nime Iris. Mai Mikiveri sõnul pidasid teletöötajad bussile nime andes silmas järjekordset lille nimetust, kuid lapsed arvasid, et tegemist on hoopis kommi nimega.

Ei tahaks küll kellelegi anda kaasa soovitust, et ärge telemaja nukutuba külastage. Samas oli telemaja külastanud jõgevamaalaste üsna üksmeelne arvamus, et nukutoas seisvad teleekraanilt tuntud nukud on oma üksinduses kuidagi elutud ja kurvad. Näitleja on ikkagi see tegelane, kes nukukostüümile või nukule elu annab ja temast telestaari teeb.

Vanemaealistes tekitasid telemajas kindlasti nostalgilisi mälestusi vanad õige pisikese ekraaniga televiisorid, mille kaudu saadi telesaadetest osa kohe televisiooni käikumineku järel. Tänapäeval tundub päris naljakana omaaegne kolmevärviline televiisori läbipaistev ekraanikate, mis ülevalt poolt on sinine, keskelt läbipaistev ning alumises osas roheka värvusega. Ometi oli selline väga lihtne värviline ekraanikate justkui värviteleri eelkäija.

Küllap hakkab kõigile telemaja külastanud inimestele silma, et ERR vajab tõesti uut maja, sest vana maja on juba piisavalt “kulunud ja väsinud”.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus