Taliolümpiamängud Vancouveris jõudsid lõpule. Samal ajal, kui mängude suurhallis Canada Place’is peeti lõputseremooniat, elas vist kogu Kanada välja ülevoolavat rõõmu.
Vähemalt tundus nii Vancouveri tänavatel ja ümbruskonna teedel. Sest Kanada võitis kõik, võitis peamise – hokikulla. Ja ka muidu läks Kanadal väga hästi. Nii pidutseti ja huilati linnas läbi pühapäeva ja öö takkajärele. Kui veel enne mängude algust leidus neidki kanadalasi, kes kahtlesid mängude otstarbekuses, siis nüüd tundus ka viimane oponent murdunud olevat. Või olid nad lihtsalt peoareenilt jalga lasknud.
Meie jaoks lõppes olümpia enne hokifinaali lõpplahendust, kui kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu lõpetas 50 km klassikamaratoni hinnatava kuuenda kohaga. Sellega sai Veerpalust olümpiaajaloo kolmas mees, kes võistelnud murdmaasuusatamises kuuel olümpial.
Veerpalu oli pettunud
Veerpalu eelkäijad selles auväärses seltskonnas on soomlane Harri Kirvesniemi ja sakslane Jochen Behle. Kuid vastupidiselt eestlasele ei suutnud need kaks suusahiidu olümpiavõiduni jõuda.
“Ei ole päris rahul,” olid Andruse esimesed sõnad pärast finišit. Kui mitte sõnad, siis neli aastat selle eesmärgi nimel töötanud mehe hääletoon reetis, milliste tunnetega ta selle kuuenda koha vastu võttis.
“Oleks täna eraldistardist sõidetud, siis olnuks järjestus kindlasti teine,” rääkis Veerpalu, tunnistades, et ta polnud ka ise lõpuni terav, kuid enesetunne oli hea. “Olin hooaja parimas seisus. Tippvorm tuli olümpiaks.”
Edasiste plaanide kohta jäi 39-aastane sportlane napisõnaliseks: “Sotši jaoks olen liiga vana.” Võib-olla ainult esimese emotsiooni mõjul öeldud, võib-olla mitte.
Treener Mati Alaver lisas hiljem samal teemal, et sellised sportlased nagu Šmigun, Veerpalu ja Mae on pakkunud eesti rahvale aastate jooksul piisavalt positiivseid emotsioone. “Neid ei saa jätkama sundida mitte keegi. Selliseid sportlasi saab jätkamiseks motiveerida ainult nende enda sisemine motivatsioon.”
Eestlaste olümpiaball
Vancouveri Eesti Selts korraldas mängude eelviimasel õhtul suurlinna lähedal Surrey’is asuvas hotellis Compass Point Inn olümpiaballi. Pidu oli mõeldud Vancouveris toimuvate taliolümpiamängude tähistamiseks.
Kohal oli eestlasi laiast maailmast, ka Eestist. Kokku umbes paarsada inimest, mis ühe korraldaja Olev Rummi sõnul rekordiline olevat.
Räägiti olümpiast ja uuriti Eesti spordi kohta. Peamiselt paelus peololijaid küsimus, milleks on Veerpalu võimeline maratonirajal. Kahekordse olümpiavõitja etteaste oli eestlasi Vancouverisse toonud mitmelt poolt USA-st, Portlandist, Seattle’ist,… Vastust ei tulnud oodata kaua.
Taolised suuremad kokkusaamised ei ole Vancouveris päris tavalised. Igal suvel peetakse küll Eesti seltsi omanduses olevas Mäeotsa talus jaanipidu ja toimub teisigi suviseid kokkusaamisi, kuid suurt balli igal aastal ei korraldata.
Esinejad olid ballil seekord kodu-Eestist — tuntud muusik Jaan Kirss oma perebändiga Kirss N’Garden, kus lisaks pereisale musitseerivad Helena Victoria ja Ian Mikael. Muusika sobis õhtusse ideaalselt. Lisaks veel Eesti seltsi rahvatantsijad ja mitmed solistid.
India mees räägib eesti keeles
India mees Vinder Singh on pärit Pakistani piiri äärsest Punjabi provintsist, kus kaks suurriiki omavahel pidevalt taplevad. Abielus eestlanna Ingaga, kes pärit Türilt. Nad elavad USA läänerannikul Seattle’is.
Kuid paar on elanud ka Eestis ja Vinder räägib väga hästi eesti keelt. “Võin rääkida ka vene ja rootsi keelt, ei ole probleemi,” kinnitas ta, ja nii see ka oli.
Ise ütleb Vinder oma nimeks Singer-Vinger.
“Olen tegelikult sikh, kes peaks kandma turbanit ja kellel on habe. Aga see mulle ei sobi,” ütles Vinder, kes suvel tuleb taas ka Eestisse käima.
Eesti seltsi üritustel on Vinder oma kaasa ja kahe pojaga alatine osaline. “Mulle meeldivad eestlased. Lõbusad inimesed, oskavad pidu pidada. Aga Ingale meeldib rohkem vist Indias,” naeris sikh Vinder Singh nagu eestlane.
iii
TIIT LÄÄNE, Vancouver
