Kesknädalal tõusid soojakraadid taliolümpialinnas Sotšis või täpsemalt öeldes Adleris, kus toimuvad jääalad, 17 pügalani. Kuid mängude kulgu see ei häiri. Nagu viimastel taliolümpiatel ikka, toimuvad justkui kahed paralleelsed mängud, ühed all linnas ja teised mägedes. Ja Sotšis on seejuures vahemaa nende keskuste vahel väikseim.
Olümpialinnas tuleb tunnistada, et mängudeks valmistudes on püütud korraga tabada mitut kärbest. Adleri uued ja uhked teed ei ole ehitatud ainult olümpiale mõeldes. Nimelt jõuab Sotši veel sel aastal ka Vormel 1 maailmakarussell. Esimest korda Venemaal toimuv etapp sõidetakse 12. oktoobril, kuid juba märtsi lõpul toimub linnatänavatel testisõit.
Vormeliraja peatribüün ja boksipeatused on ehitatud selliselt, et praegu kasutatakse neid talimängude teenindava personali tööruumidena. Kui mängud (ka paraolümpia) läbi saavad, hakatakse valmistuma GP-ks.
“Moskva lähedale ehitati kaks sellist rada, aga Moskva endale GP-etappi ei saanud. Küll tuleb see aga Sotšis,” seletas Moskva oblastist olümpialinna bussijuhiks komandeeritud Viktor.
Arvestades Sotši kliimat ja asukohta, mõjus see vormelisarja korraldajatele kindlasti ahvatlevalt. Ja seda ahvatlust püütakse pakkuda veelgi, sest näiteks suure ja uhke hokihalli Bolšaja tarvis plaanitakse siia asutada oma jäähokiklubi, kes hakkaks siis mängima KHL-is. Ning kindlasti on staare maailmast Sotši kergem mängima saada kui näiteks Permi.
“Teadsin, et siin on ilus, aga Sotši on mind ikkagi positiivselt üllatanud. Kõik on eeskujulikult korras ja toimib,” tunnistas kuuendat korda olümpiamängudel võistlev Soome hokilegend Teemu Selänne, kui tal paluti võrrelda Sotšit varasemate mängudega.
Olümpiamängude peastaadion, kus toimus mängude avamine ja peetakse ka lõpupidu, võõrustab aga 2018. aastal jalgpalli MM-võistlusi. Nii et Sotši olümpiarajatistel on mitu funktsiooni.
Krasnodari kuberner kostitab
Kui Sotši mängude võistluspaikades annab söögi- ja joogikohti tikutulega otsida, siis olümpiakülaliste elurajoonides on neid pikitud suurte hotellide vahele mitmele poole laiali. Toitu ja suveniire pakkuvad müügikioskid on paigutatud U-tähe kujuliselt, mida ühendab lava esinejatele.
Laval astuvad üles lauljad ja tantsijad, kes üldjuhul kannavad kohalikke, Kubanimaa rahvariideid. Kogu see ala, mis kannab tavaliselt Kubanimaa turu nime, on kaunistatud maaelu tutvustavate museaalidega: vankrid, tünnid, kapad, tarad jne.
Laul ja tants käib neil lavadel pea kogu aeg, ainult et mida pole, on vaatajad ja kuulajad. Sest välisturiste neis kohtades eriti pole ja ajakirjanikel ei ole tavaliselt mahti seal aega veeta. Nii lauldakse ja tantsitakse parimal juhul kolmele-neljale juhuslikule möödujale. Etteasted on aga vägevad ja olenemata publiku olemasolust, toimuvad need kellaajalise täpsusega. Ju siis on kõik kinni makstud. Kahju ainult esinejatest.
Mängude suures pressikeskuses on aga üles seatud Kubanimaa rahvusnurgad, kus pakutakse samovaridest teed, mitmesuguseid küpsiseid, magusaid õunu ja päevalilleseemneid. Rahvuslike mustritega kaunistatud saalis liiguvad rahvariietes teenindajad, kes kutsuvad heast ja paremast osa saama.
Igale soovijale laotakse taldrik spetsiaalselt seks puhuks valmistatud küpsiseid täis. Küsimusele, palju see kõik kokku maksab, vastab näitsik:
“Midagi ei maksa. Teid kostitab siin Krasnodari kuberner.” Ja küpsised on maitsvad.
Venemaa au ja uhkus
Eile algas Sotšis venelaste hinnangul tõeline olümpia, nimelt sai avapaugu kauaoodatud hokiturniir. Läbi ajaloo Venemaal paraadalade hulka kuulunud jäähokiturniiri võitmine on venelastele auküsimus. Pole liialdus öelda, et venelased on nõus ohverdama teised medalid selle nimel, et jäähoki kuld koju jäetaks. Pealegi ei ole Venemaa särgis veel kordagi olümpiakulda võidetud, vaid 1998. aastal Naganos jõuti finaalini.
Surve, mis hokimeestele on pandud, ilmnes teisipäeval toimunud koondise pressikonverentsil. Viiesajakohaline Puškini pressikonverentsisaal (lisaks toimuvad pressikonverentsid veel Tolstoi, Dostojevski ja Pasternaki saalis) oli rahvast puupüsti täis. Nii et Venemaa Jäähokiföderatsiooni president, kolmekordne olümpiavõitja Vladislav Tretjak pidi tunnistama:
“Olen osalenud paljudel maailma tippturniiridel, kuid nii suurt huvi Venemaa koondise vastu pole kunagi varem olnud.”
Vene ja maailma pressi ette astusid lisaks Tretjakile, peatreener Zinatulla Biljaledtinovile ja koondise juhtkonnale ka kõik 25 mängijat. Meenutati 1998. aastal toonase Venemaa hokikoondise liidri Pavel Bure sõnu, et meeskonnas mängib 25 venda.
“Meil on üks meeskond ja sellepärast oleme siin kõik koos. Ainult teineteist toetav meeskond saab turniiri võita,” rääkis Tretjak. Ta toonitas, et Vancouveri olümpia on meeskonnal hästi meeles ja sealseid vigu ei saa korrata.
“Iga mäng sel turniiril on meie jaoks finaalmäng, mehed saavad sellest väga hästi aru,” lisas peatreener Biljaledtinov.
“Tretjak meenutas, et iga vastast tuleb spordis austada. Ameeriklased andsid meile selles osas 1980. aastal Lake Placidis hea õppetunni. Me ei austanud neid ja kaotasime.”
Meeskonna üks liidritest Aleksandr Ovetškin võttis meeskonna eesmärgi lühidalt kokku: “Meie ülesanne on mängida finaalis.” Venemaa koondise kapteni Pavel Datšuki kinnitusel annab neile lisajõu teadmine, et kogu Venemaa on meeskonna taga.
Mängijate arvates ei tekita probleemi ka see, et KHL-is mängivad koondislased valmistusid turniiriks eraldi Kaasanis. “Koondis on samal põhimõttel toiminud varemgi ning paarist päevast piisab, et leida väljakul ühine rütm,” sõnas Jevgeni Malkin.TIIT LÄÄNE, Sotši
