Neljapäeval austati Põltsamaal Sõpruse pargis Rio olümpiamängudel pronksile jõudnud paarisaerulise neljapaadi meeskonda, mille liikmeteks olid Allar Raja, Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo.
Olümpiamedalistidele pühendatud pidulikku vastuvõttu juhtinud legendaarne telemees ja spordireporter Lembitu Kuuse lausus, et Rio olümpiamängud on tänaseks ajalugu ja üha uued sündmused tungivad jõuliselt esile, kippudes varjutama kõiki eelnevaid. Seda enam on tore, kui tullakse üheskoos kokku niisugusesse paika, millel suure ja laia maailma mõistes ei ole suurt ja vägevat ajalugu.
Erilise tähtsusega on Sõpruse pargis spordisangaritele pühendatud ausammas Tee Olümposele, kuhu mahub veel hulk tublide sportlaste nimesid. Või kui sammastest puudu tuleb, siis on võimalus neid sinna veel piisavalt juurde lisada. “Mis on kivisse raiutud, see on kivisse raiutud,” toonitas Lembitu Kuuse.
Olümpial väga tihe konkurents
Lembitu Kuuse lausus, et tänavusuvistel olümpiamängudel osalenud kümnest paarisaerulisest neljapaadi paatkonnast kaheksa-üheksa oleksid võinud medalitele pretendeerida ja viis-kuus neist kuldsetele. Kuuse märkis, et küllap teaks sellele küsimusele kõige paremini vastust meie paatkonna peatreener ja edu arhitekt Mati Killing, kes treeneritöö tõttu Põltsamaale ei saanud tulla.
Allar Raja tõdes, et olümpiamängude medalil on eriline kaal võrreldes kõigi teiste tiitlivõistluste medalitega ning olümpiale saamine on iga spordiinimese jaoks eesmärk omaette. Selle eesmärgi saavutamise nimel teevad sportlased peale treenimise veel täiesti hullumeelseid tegusid – tätoveerivad, abielluvad jne. Allar Raja ütles, et kui tema jaoks oli avanenud võimalus olümpiale pääseda, siis tuli see realiseerida maksimaalselt ehk püüda välja jõuda medalini. Olenemata sellest, et medalini jõudmine tundus äärmiselt tiheda konkurentsi tõttu üsna utoopilisena. Varem pidas Raja oma parimaks saavutuseks olümpiamängude neljandat kohta. Nüüd on see neljas koht üle kirjutatud pronksmedaliks ja selle üle võib tõsist uhkust tunda. Allar Raja sõnul on võimatu sõnades kirjeldada neid tundeid, mis valdavad sportlast peale olümpiamedalini jõudmist. Spordimees tõdes, et tema elutöö on teatud mõttes tehtud.
Eneseusk ja lähedaste toetus
Andrei Jämsä rääkis, et tema teekond olümpiamedalini on olnud valuline ja okkaline. Teda on edasi aidanud liikuda suur eneseusk ja lähedaste toetus. Oli hekti, kus tema tervis vedas alt, siis jälle oli füüsisega kõik korras, aga teiste paatkonna meestega polnud head klappi, aga ta suutis nendest probleemidest välja tulla ning leida õigel hetkel õige ajastuse.
Andrei Jämsä sõnul kuulub tema medalist enam kui pool lähedaste toetusele, meeskonnaliiikmetest rääkimata. Jämsä loodab, et ehk suudavad nad koos veel medaleid välja võidelda.
Lembitu Kuuse soovis Tõnu Endreksonilt teada, mis võiks veel olla staažika spordimehe eesmärgiks juba saavutatu kõrval. Kas oma nime jäädvustamine Tee Olümposele kõige kõrgemal kuldsel sambal. Hõbedasel sambal oli Tõnu Endreksoni nimi juba graniiti raiutud, sest kaheksa aasta eest võitis ta paarisaerulisel kahepaadil Pekingi olümpiamängudel koos Jüri Jaansoniga hõbemedali. Endreksoni sõnul on nelja meest ühes rütmis ühise eesmärgi nimel tööle panna on nii füüsiliselt kui psüühiliselt oluliselt keerulisem kui kahte.
Tõnu Endrekson tõdes, et ta õppis Jüri Jaansonilt väga palju, ehkki Jaansoniga oli päris keeruline sujuva koostööni jõuda, sest Jaanson oli pikka aega olnud ühepaadi mees. Tõnu Endrekson nentis, et vanust on tal meeskonnakaaslastega võrreldes on piisavalt, aga see on ju kõigest number passis. Vormi, enesetunde ja füüsisega on tal kõik hästi ja ta tahab kindlasti koos kaaslastega sportlikul teel edasi liikuda. Endrekson peab edasi liikumisel kõige tähtsamaks eneseusku. Üks tema ärimaailmas tegutsev sõber on öelnud, et kõigepealt tuleb oma äriidee suuta iseendale maha müüa ja alles peale selle tehingu õnnestumist saab selle teistele välja pakkuda.
Koostöö peab omavahel sujuma
Kui möödunud aastal tegi Lembitu Kuuse intervjuu Kaspar Taimsooga ja küsis temalt, mitu medalit Riost Eestile tuleb, vastas noor mees kõhklematult – neli medalit. Paatkonna pesamuna, eessõudja Kaspar Taimsoo lausus, et pole üldse lihtne tajuda enda seljataga tegutsemas kolme Eesti praeguse hetke kõige võimekamat sportlast. Ta ei kahelnud hetkegi meeskonna toimivas koostöös ning teadis juba ette, milleks nad tehniliselt võimelised on. Kaspari meelest sujus koostöö olümpial ja kõik läks väga hästi. Kuigi ta sai oma meeskonnakaaslastelt ka kriitikat, mõistab, et kogenumate meeste õpetustesse ei tule mitte pahameelega suhtuda, vaid neist tuleb oma poolse tööga n-ö lahti saada. Taimsoo sõnas, et medalini jõuti ikka ja ainult koostöö tulemusena ja ta on oma meeskonnakaaslastele väga tänulik.
Põltsamaalased võivad kindlasti uhked olla. Nagu Indrek Saar välja ütles, on varem tehtud otsuste tõttu Põltsamaa rahval eriline privileeg võtta vastu olümpiamedaliste ning olla tunnistajaks nendele ülevatele ja ajaloolistele hetketele, mis pärast järjekordseid olümpiamänge Põltsamaal Sõpruse pargis toimuvad.
Allar Raja, Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Kaspar Taimsoo pronksist sõudmist jääb Sõpruse pargis meenutama ka nende poolt parki istutatud püramiidtamm.
TOOMAS REINPÕLD
