Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni sõnul külastas ta mõned kuud tagasi koos maavanem Aivar Kokaga maakonna asutusti ja spordiobjekte, sealhulgas Kiigemetsa kooli. “Nägime, kui sportlik see kool on, esindab Eestit ka eriolümpial. Siis tekkis idee leida võimalus jõulude või aastavahetuse ajal kooli toetada. Spordivarustuse hulgas on Eesti Olümpiakomitee logo ja embleemiga varustust, mis tähendab, et seda tuleb korralikult kanda ja sporti teha. Ka Erki Noolel on samasugused riided, seda enam kohustab nende riiete kandmine ennast korralikult üleval pidama. Ma usun et Kiigemetsa kooli õpilased ja õpetajad nii teevad,” ütles Siimann.
Eesti Olümpiakomitee eesmärgiks ei ole tegeleda ainult tippspordiga, vaid spordiga laiemalt. Siimanni sõnul on oluline pöörata tähelepanu para- ja eriolümpiamängudel osalejatele, samuti tervise- ja rahvaspordile.
Algus on tehtud
Maavanem Aivar Kokk ütles, et olümpiakomitee kingitus on palju hinnalisem ja väärtuslikum, kui algselt kokku sai lepitud.
“Olümpiakomiteega oli kokkulepe, et nad saavad annetada tollis konfiskeeritud spordivarustust, aga tegelikult toodi originaalid,” rõõmustas maavanem.
“Kui me valmistume suurteks võistlusteks, siis me ostame riideid, kunagi me ei suuda aga nii täpselt ennustada, kui palju sportlasi pääseb olümpiamängudele või suurtele võistlustele. Mõnikord ei sobi mõned riided mingil põhjusel ühele või teisele sportlasele. Nii on meil tekkinud lattu väike varu. Need riided ei ole kasutamist leidnud ja me oleme mõelnud, kuhu neid annetada,” rääkis Siimann. Enda sõnul on tal hea meel, et need said kingitud just erivajadusega noortele, kes ka hoolsasti sporti teevad. Siimann ütles, et algus on nüüd tehtud, kuid kindlasti on abivajajaid veel palju. Jõudumööda soovib olümpiakomitee heategevusega ka edaspidi tegelda.
Kiigemetsa lapsed Naganosse
Kiigemetsa kooli kümneliikmeline võistkond sõidab Naganosse eriolümpiamängudele veebruaris. Kooli direktor Janne Vilms ütles, et lapsed harjutavad eriolümpiamängudeks hoolsasti juba sügisest alates. Kõigile neile on antud ka kirjalikud juhised, mida nad täpsemalt ja kui palju harjutama peavad. Vilmsi sõnul teevad lapsed sporti väga meelsasti ning erivajadustega laste jaoks on nii kehaline treening kui tööõpetus väga olulised.
18. veebruaril tuleb aga Mart Siimann taas Jõgevamaale. Siis allkirjastatakse spordialane heade kavatsuste protokoll. Sellele kirjutavad riigi esindajatena alla president Arnold Rüütel ja maavanem Aivar Kokk, olümpiakomitee president Mart Siimann, samuti omavalitsuste liidu esindajad ning Jõgevamaa ettevõtete esindajad. Protokoll on märk kokkuleppest erinevate institutsioonide vahel maakonna spordielu arendamiseks. Idee sellise lepingu sõlmimiseks sündis samuti Mart Siimanni kohtumisel maavanemaga. Ideest on innustust saanud ka teised maakonnad, Põlvamaal sõlmitakse samasugune kokkulepe juba jaanuaris.
“Väga oluline on, et maakondades sport areneks ja eriti võimalused tervisesporti teha. Eriti tähtsad on liikumisvõimalused värskes õhus,” leidis Siimann.
Maavanem ütles, et koostöövõimaluste leidmine erinevate institutsioonide vahel on väga oluline. Kui riik, omavalitsused ja organisatsioonid ühise eesmärgi nimel tegutsevad, on võimalik midagi palju kiiremini ja paremini ära teha. Tema sõnul on tore näiteks see, et jalgrattateede loomisega on Jõgevamaal juba alustatud ning järgmisel aastal on neid kindlasti juba palju rohkem kui praegu.
EVA KLAAS
