Veebruaris Eesti kaubavahetuses positiivseid muutusi ei toimunud, statistikaameti andmetel kahanes eksport aastaga seitse ja import neli protsenti. Langus tulenes eelkõige mineraalsete kütuste ja mehaaniliste masinate väljaveomahtude kahanemisest. Selle aasta jaanuariga võrreldes langes eksport kuus protsenti, import aga kasvas neli protsenti.
Euroopa Liidu riikidesse moodustas ekspordi maht 667 miljonit eurot, mis on 77 protsenti Eesti kogu ekspordist. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes eksport enamikele Eesti olulisematele eksporditurgudele. Eksport Venemaale langes ca poole võrra, Lätti eksporditi 16 protsenti vähem, eksport Soome langes kaks protsenti. Samal ajal suurenes eksport Rootsi, Hollandisse ja USAsse. Impordimaht Euroopa Liidu riikidest Eestisse oli 807,8 miljonit eurot, moodustades 81 protsenti kogu Eesti impordist.
Ekspordi suure languse taga oli eelkõige mineraalsete toodete (-31 protsenti) ja mehaaniliste masinate (-16 protsenti) ekspordi vähenemine. Mineraalsete toodete hulgas kahanes kõige rohkem kütteõlide väljavedu USAsse, Taani, Šveitsi, ekspordi rahalist mahtu mõjutas oluliselt kütuse madalam hind. Mehaaniliste masinate suurim langus oli buldooserite ja ekskavaatorite ekspordimahtude vähenemine Venemaale. Olulisematest ekspordi kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini puidu ja puittoodete eksport Taani. Elektriseadmete väljavedu kasvas kiiresti arenenud turgudele, kuid langes olulistele kaubanduspartneritele nagu Rootsi ja Venemaa.
Kaubarühmadest mõjutasid impordi kasvu elektriseadmed (+26 protsenti) ning keemiatooted (+3 protsenti). Elektriseadmete import oli suurim Soomest, Ungarist, Poolast ja Hollandist. Keemiatooteid imporditi rohkem Poolast ja Saksamaalt. Kaubanduspartnerite hulgas olid peaaegu samad trendid ekspordiga. Import kiiresti arenenud turgudelt kasvas, kuid olulisematelt kaubandusturgudelt imporditi vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli veebruaris 140,9 miljonit eurot, mis oli 13 protsenti kõrgem võrreldes aastataguse perioodiga. Väliskaubanduse defitsiidi kasvu taga oli puudujääk keemiatoodete, masinate ja seadmete ning transpordivahendite kaubavahetuses.
Märtsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul olulisi muudatusi ei toimunud. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsiuuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes. Üle tavapärase taseme ootas tellimusi 12,1 protsenti firmadest. Tellimuste kahanemist prognoosisid 34,3 protsenti osalenud tööstusettevõttest, mis on peaaegu viis protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Samal ajal on aasta algusest prognooside saldo negatiivsus stabiilselt langenud.
Positiivselt poolelt paranes märtsis majandususaldus nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka euroalal, indeks oli vastavalt 103,9 ja 106,1 punkti. Majandususaldus paranes meie olulisemates kaubanduspartnerites: Lätis oli 103,6 (+1,7 punkti), Leedus 104,9 (+2,2), Soomes 94,1 (+1,2). Samal ajal Rootsi ja Eesti majandususaldusindeks kahanes, langus oli vastavalt 2,0 ja 1,1 punkti.
KRISTINA OJAMÄE, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik
