Jõgeva linn
Jõgeva linnapea Kalmer Lain:
Lõppev aasta oli Jõgeva linnale üks väga suur kultuuriaasta. Eesti naiste tantsupidu, Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeva sündmused, Alo klaveriklassi valmimine, Betti Alveri 105. sünniaastapäev, koolirahu väljakuulutamine, mitmete kultuurikollektiivide aastapäevade tähistamine. Aktiivne kultuurielu on meid raskematel aegadel emotsionaalselt paremini koos hoidnud ja ühistunnet loonud. Suur kummardus ja tänu kõikidele inimestele, kes on andnud oma panuse kultuuriaasta korraldamisse. Suurte kultuurisündmuste korraldamine annab korraldajatele suurepärase kogemuse ja liidab tegijaid ühtseks meeskonnaks, kellega saab uusi sündmusi taas korraldada. Jõgeva linna poolt korraldatud kultuurisündmusi märkas ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves, kes viibisid sel puhul mitmel korral Jõgeval.
Positiivne oli ka haridusministeeriumi otsus, et riigigümnaasium asutatakse Jõgevale. Kindlasti teeb heameelt politsei- ja kohtumaja ehituse alustamine ning töökohtade säilimine turvalisuse valdkonnas. Kahjuks on veninud lasteaia “Karikakar” uue hoone projekteerimine, kuid kui lõpptulemus saab hea, siis on lapsed ja lapsevanemad õnnelikud.
Jätkuvalt valmistab heameelt Jõgeva linnavolikogu otsustuskindlus linnaeelarve vastu võtta aasta lõpus. Minu teada on Jõgeva ainus väike linn, kes niimoodi talitab. See on väga hea tunne alustada uut aastat vastu võetud eelarvega. Kokkuvõttes saab öelda, et Jõgeval oli väga eriline ja toimekas aasta.
Isiklikus elus on hea meel selle üle, et perekond toetab mind igati.
i
Mustvee linn
Mustvee Õmbluse juhataja ja omanik Anatolia Lunina ütles, et lahkuv aasta oli nende ettevõtte jaoks stabiliseerumise aasta. “Suutsime maksta kõik vanad võlad. Olukord tellimustega normaliseerus, alates teisest poolaastast oli võimalik juba tööd planeerida. Me ei kaotanud ühtegi tellijat, saime neid isegi juurde. Tekkis ettevaatlik veendumus, et asjad meie jaoks enam hullemaks ei lähe.”
Lunina sõnul said nad suvel kolm nädalat puhata ja jätsid ühe nädala aasta lõpuks. “Töötasime hästi, täitsime kõik tellimused õigel ajal, aasta lõpus suutsime oma töötajatele ka veidi preemiat maksta,” lisas ta.
Mustvee linnaraamatukogu juhataja Laidi Zalekešina
Mustvee linnas oli üheks oluliseks ja meeldivaks sündmuseks renoveeritud kultuurikeskuse ja raamatukogu avamine. “See võimaldab meie linna elanikel ja ka külalistel veeta sisukamalt oma vaba aega ja kasutada raamatukogu teenuseid väga ilusates ja kaasaegsetes ruumides. Tööalaselt pean suureks tunnustuseks maakonna raamatukogutöötajate auhinda Üllataja Idat,” ütles ta.
i
2011. aasta oli tema jaoks üldkokkuvõttes rahulik ja möödus kiiresti. “Aga räägitakse, et mida vanemaks saad, seda kiiremini aastad mööduvadki…”
Puurmani vald
Puurmani vallavanem Rauno Kuus ütles, et valla seisukohast oli aasta päris edukas – tehtud sai väga palju alates lossi renoveerimise lõpetamisest, käsitöömaja valmimisest kuni pargi valgustuse ja uute teede valmimiseni. Nüüd on ka vanad ja ohtlikud puud pargist maha võetud.
“Kui eelnevate aastatega võrrelda, siis oli kõige raskem. Just selles mõttes, et rahaliselt toime tulla. Pidime tõsiselt kavandama ja plaanima,” tunnistas Kuus.
Tema hinnangul on valda päästnud seegi, et varem on suudetud investeerida alternatiivsetesse energiaallikatesse, näiteks maaküttesse. “See on andnud olulist säästu. Võib julgelt öelda, et umbes pool miljonit Eesti krooni. Selle raha saime investeerida.”
Ettevõtja Aare Käärsoo hinnangul polnud lõppev aasta kõige parem. “Nüüd tuleb maha istuda ja läbi mõelda, mida saaks paremini teha,” tõdes ta.
Valla jaoks peab ta aga aastat 2011 igati kordaläinuks, sest väga palju jõuti ära teha ja Puurmani asula väljanägemine on tunduvalt paranenud.
Tabivere vald
Vallavanem Aare Aunap:
“2011 oli rahulik ja igapäevast tööd täis aasta. Oli õnnestumisi ja ka ebaõnnestumisi.
Teistest erilisemaks tegi lõppeva aasta meie vallale maksuamet, kes meist märtsis korraks vabariigi kõige suurema tulumaksulaekumisega valla tegi. Laekus tervelt 296 000 eurot ja hiigelsummat nimetati välismaal deklareeritud tulumaksuks. Vallaametnikud olid õnneks ikka umbusklikud ja ettevaatlikud ning selgus, et põhjusega. Ükski meie valla elanik polnud üleöö rikkaks saanud ja kui selgusele jõuti, et tegemist on ikkagi ametniku või programmi “näpukaga”, võeti meilt kuni augustini seda raha tasaarvlemisega tagasi.
Selline sekeldamine ajas sassi ka kõik analüüsid nii valla kui maakonna mastaabis.
Valla eelarve oli aga koostatud tavapäraselt – konservatiivsena. See võimaldas ära elada ja üle laekunud tuludest ka natuke suuremaid investeeringuid teha. Pea kogu üle laekunud summa suunati volikogu otsusega Tabivere aleviku tänavate remondiks, töid tehti peaaegu 50 000 euro eest. 2011. aasta jääb meie mälestustesse muidugi ka lumerikka aastana, kui sahad ka veel hiliskevadel töötama pidid. Selleks kulus valla rahakotist ca 40 000 eurot.
Maarja põhikool sai lõpuks uue veetrassi. Sinna kulus valla raha 6400 eurot ning vee-ettevõtja lisas sama palju. Värskendatud said ka Tabivere hooldekodu ruumid ja koos sellega parandatud terve maja vihmaveesüsteem.
Hädasti oli vaja remontida Tabivere Gümnaasiumi katlamaja, kuhu kulus kogu kooli remondiraha 9300 eurot. See tähendas, et vald ei suutnud täita tuletõrjejärelevalve ettekirjutusi, millest mõned tunduvad muide kehtivat ainult meie maakonnas. Nii maksime ära sunniraha gümnaasiumis tegemata tööde eest, see summa oli 1400 eurot. Tasusime ka päästekomando hoone valmimiseks võetud laenu, mis ometi peaks olema riigi kohustus. Kokku kulus “oma riigile” valla eelarvest 43347 eurot.
Veel jääb aasta meelde sellega, et lõpusirgele jõudsime Saadjärve sihtala üldplaneeringuga, mida paljud maaomanikud ootavad.
Nagu paljud Eestimaa omavalitsused, tähistasime ka meie tänavu oma valla 20. aastapäeva. Meie suurim varandus on meie inimesed, kes siin õpivad, töötavad või oma vanaduspõlve veedavad.”
Tabivere Huvikooli juhataja, Maarja-Magdaleena segakoori dirigent Liia Koorts:
“Aasta suurimaks õnnestumiseks pean seda, et valda sai loodud huvikool. Nimelt hakkab meie muusikakool, mis seni Tartu Elleri-kooli filiaalina tegutses, vähehaaval iseseisvuma. Järelikult oli huvikooli loomine, kus tegutsevad mitmed stuudiod, hädavajalik — meil on praegu üle 50 õpilase. Olen väga õnnelik oma segakoori tubliduse üle: muusikal, mis me päid kokku pannes Tabivere valla juubeliks ette valmistasime, kukkus hästi välja ja üldse on koor viimasel ajal kasvanud ja arenenud.”
Jõgeva Majandusühistu Saadjärve kaupluse juhataja Liivi Sokmann:
“Minu jaoks on lõppeva aasta olulisim sündmus kahtlemata uue kauplusehoone valmimine ja avamine Tabiveres nädal enne jõulupühi. Müügipinda on nüüd täpselt kolm korda rohkem, ostjatele on kaup märksa paremini näha ja loomulikult ka hõlpsamini kättesaadav. Tunnistan, et avastasin isegi kolimise ajal mõne tassi või taldriku, mida justkui enne märganudki polnud… On näha, et ka kliendid on rahul, neil on aega ja ruumi mitte vaid hädavajalik riiulitelt üles leida, vaid ka pisut nii-öelda ostelda.
Muus osas ehk isiklikus elus… teinekord ehk ongi hästi just see, kui pole vapustavaid uudiseid ja suuri muutusi, vaid kõik kulgeb sujuvalt. Lastel on töökohad olemas, nad on samuti oma eluga rahul – see ongi olulisim!
Torma vald
Torma vald paistis 2011. aastal silma keskkonnaalaste ettevõtmistega. Vallavanem Riina Kull nimetas reoveepuhasti ehitamise alustamist Torma alevikus ja reoveepuhasti valmimist Rääbisel. Tormas ja Sadalas algas vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine. Riigilt eraldatud CO2 müügist laekunud rahadega soojustati lasteaeda “Linnutaja” ja Torma rahvamaja. “Lõppeva aasta kultuuri- ja haridusellu jätsid sügavama jälje selle rahvamaja sajanda aastapäeva tähistamine, puhkpilliorkestrite festival ToPoF, Jakobsoni kõnevõistlus ja mitmed teisedki traditsioonilised sündmused. Tegusust võis aga märgata mitte ainult vallakeskuses, vaid ka Sadalas, Vaiatus, Koimulas, Rääbisel, Võtikveres, kus kohaliku elu eestvedajateks ennekõike külaseltsid. Samuti võis mitmetes paikades täheldada ettevõtluse stabiilset arengut.
Torma põllumajanduse osaühing oma kuulsa piimakarja ja innovaatilise juhi Ahto Viliga on pälvinud üle-eetilise ja rahvusvahelise tähelepanu. Arvestatava kartulisaagi kasvatas aga näiteks Rääbise kandis tegutsev osaühing Raja Potato.
Kahjuks jäi mööduval aastal puudu aktiivsusest korrusmajades korteriühistute moodustamisel. Võlgade tõttu lõpetas kaugküte Torma alevikus töö,” rääkis vallavanem.
Torma lasteaia Linnutaja juhataja Kaja Ivask:
“Rõõm ja mure käivad igapäevaelus alati käsikäes, aga üldplaanis pean aastat kordaläinuks. Teostusid mitmed ulatuslikud projektid, mille käivitamist veel aasta alguses ei osanud ette näha. Aasta esimeste kuude märksõnaks oli lumi. Lumekoristajatele tõi see muidugi muremõtted, aga lapsed said vahva lumelinna ning mitu kuud suusa- ja kelgurõõme.
Lasteaiale valmistas rõõmu edu Caparoli projektikonkursil “Lihtne värvida – lihtne aidata”. Juba teist aastat toimuva konkursi eesmärk on suunata tähelepanu Eesti lasteaedade olukorrale ja näidata, et koostegemisega on võimalik ka rasketel aegadel head teha. Tööde tegijateks olid kohalikud vabatahtlikud, igaüks panustas vastavalt oma oskustele ja võimalustele. Värviprojekt näitas, et ka majanduslikult keerulistel aegadel on Torma vallas võimalik lapsevanemate, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja valla asutuste edukas koostöö.”
Torma vallavalitsuse vanemmaakorraldaja Ülle Soodla
“Aasta on olnud sama töörohke kui eelnevad 16 aastat, mil olen Torma vallas töötanud.
Kuna tegelen peale maakorralduse ka jäätmemajandusega, siis minu töödes ja tegemistes argirutiini ei teki. Väljakutsed ja eneseteostamisvõimalused on nii väikesed või suured, kui ise soovid ja suudad end arendada, aga arenemisruumi jätkub nii mõneski valdkonnas.
Kodusesse ellu aasta erilisi muudatusi ei toonud. Meil on oluline, et kui midagi teed, tee südamega. Lapsed on suureks kasvatatud ja kodunt lahkunud, kuid naudin rahu ja vaikust ning mul on aega ka endale.”
Kartulikasvataja Ain Aru
Kartulikasvatusega tegeleva osaühingu Raja Potato juhataja Ain Aru nimetas oma pereelu rõõmsaimaks sündmuseks kaksikute Marili ja Andrease kooliminekut. Nad alustasid kooliteed Torma põhikoolis ja tulevad õppimisega hästi toime.
Torma vallale oli lõppev aasta tema hinnangul majanduslikus mõttes keerukas, kuid hea, et suudeti töös hoida valla asutused. Põllumajanduse vaatevinklist nimetas Ain Aru lõppevat aastat üsnagi heaks nii saake kui ka hindasid silmas pidades. “Praegused realiseerimishinnad võiksid siiski kõrgemad olla,” tõdes ta.
Pala vald
Geograafilises mõttes Jõgevamaa ääremaal paikneva Pala valla vaimsuse ja jõulisuse tõestuseks on olulisel määral olnud Anna Haava nimeline Pala Kool. Tänavu jõudis lõpule nii lastele kui ka täiskasvanutele armsa koolimaja renoveerimiskuur. Mõistagi pole väikeste omavalitsuste eelarvetes kunagi piisavalt raha. Pala vallas osatakse aga mitmete ettevõtmiste teoks tegemiseks asjalikke projekte kirjutada.
Lõppeval aastal alustati projektirahadega ka Pala paisjärve ja ujumiskoha väljaehitamist. Palal peeti tänavu ka maakonna laulu- ja tantsupidu.
Merle Müür Assikverest:
“Minu jaoks oli aasta väga kiire ja pingeline. Üks eredam sündmus oli Eesti Naiste Tantsupidu Jõgeval. Küll oleks tore, kui see pidu saaks traditsiooniks. Ise osalesin peol naisrühmaga “Lahe”. Mööduval aastal alustas kooliteed minu keskmine laps ja noorim laps hakkas käima lasteaias.”
Sääritsa külas asuva Sauli talu perenaine Ell Veider tunneb heameelt, et temal ja ta kaasal õnnestus pensionäridena üsna rahuldavalt toime tulla. “Hakkama saamisele aitas kaasa ka köögiviljade ja puuviljade kasvatamine. Oleme oma aiast saanud kartulit ja kaalikat, küüslauku, õunu ja muidki aiasaadusi. Osa andidest oleme andnud ka sõpradele ja tuttavatele.
Tore, et Peipsi järves oli tänavu vähem sinivetikat kui mullu. Järv on puhtamaks saanud. Meie kodu juurde on aga tekkinud kena liivarand,” ütles Ell, kes sageli Peipsis ujumas käib.
Palamuse vald
Vallavanem Urmas Astel:
“Lõppeva aasta üheks saavutuseks pean seda, et oleme kitsastes oludes (raha tuleb kolme aasta taguse seisuga võrreldes sisse 20 protsenti vähem, elu on samal ajal aga 15 protsenti kallimaks läinud) hakkama saanud nii, et ühegi vallast palka saava isiku sissetulekud pole vähenenud (suurenenud ka mitte!) ning et kedagi pole ka koondatud ega palgata puhkusele saadetud. Meil pole ühtegi maksmata arvet ja ühegi arve tasumine pole viibinud rahapuuduse tõttu. Me oleme jäänud ellu ja andnud endast parima kohaliku elu edendamiseks. Loomulikult pole kõik tehtu ja kavandatu sobinud ja meeldinud kõigile vallakodanikele.
Kui nüüd minna selle juurde, et kuhu me investeerisime, mida valmis ehitasime, on pilt pisut kesine. Pole mõtet ehtida end võõraste sulgedega ja rääkida Kaarepere viadukti ehitamisest, mis oli hoopis teiste meeste töö, kuid hinnata tuleks seda, kuidas ettevõtmine erinevate asjaosaliste poolt ellu viidi, kuidas sujus koostöö kohalike elanikega. Oli, mida õppida ja kena endal protsessis osaleda.
Peaaegu iga-aastaseks on saanud valla lasteaiahoonete renoveerimine. Ka seekord tegime ümber Palamuse hoonet ning uuendasime Kaarepere maja viimase remontimata osa. MTÜ Sokuturi lõpetas Palamusel lasteaia ja Veskijärve vahelise ala heakorrastamise, Palamuse Spordiklubi tegeles edasi Kaarepere vana vallamaja muutmisega spordimajaks.”
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu:
“Palamuse valla olulisemate sündmuste hulka võib kindlasti lugeda traditsioonilised sündmused, nagu Oskar Lutsu huumoripreemia väljaandmine, Suur Paunvere Väljanäitus jne. Tänavu lisandub neile veel teedevõrgu ümberkorraldamine seoses Kaarepere viadukti valmimisega: see on üks esimesi asju, mis silma hakkab, kui siinkandis ringi liikuda.
Mõistagi on ka Luua Metsanduskool oma allasutuste ja inimestega Palamuse valla osa, nii et oluliseks tuleb pidada ka metsanduskooli õppekeskkonna uuendamist, täpsemalt renoveerimistöid võimlas ja õppehoones, samuti meie õpilaste ja töötajate poolt saavutatud üleriigilist ja rahvusvahelist tunnustust.”
Jõgeva vald
Vallavanem Enn Kurg:
“Kõige olulisemaks pean valla suuremates asulates ja külades asuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööde alustamist. Jõgeva alevikus viidi need ka lõpule, teistes alevikes jätkuvad 2012. aastal.
Vaimastvere kool tähistas 90. ja Laiuse kool 325. aastapäeva ning rohkearvulised vilistlaste kokkutulekud näitasid, et kodukool on oma piirkonna inimestele, aga ka siit kaugemale suundunutele oluline.
Oluline on veel see, et areneb edasi kodanikuühiskond. Tänavu loodi valda juurde Kärde külaselts ja selle eestvedamisel tähistati Kärde küla esmamainimise 600. aastapäeva.”
MTÜ Rahvatantsuselts Meie Mari juhatuse ja Jõgeva vallavalitsuse liige Malle Aia:
“Minu silmis on lõppeva aasta kõige olulisemaks sündmuseks loomulikult I Eesti Naiste Tantsupidu. Ehkki peo kontserdid toimusid Jõgeva linna staadionil, puudutas pidu suurel määral ka Jõgeva valda: suur osa tantsijatest oli majutatud meie valda, mitu meie staadioni olid peo harjutusväljakuteks, vald oli üks peo toetajatest ja Meie Mari lõi aktiivselt kaasa selle ettevalmistamisel ja korraldamisel. Näiteks vaatajatele mõeldud tribüün püstitati Jõgeva staadioni äärde just Meie Mari poolt Leader-programmist taotletud raha eest. Naiste tantsupeo üle võivad uhked olla kõik, kes sellel korraldaja või tantsijana kaasa lõid.”
Kasepää vald
Kasepää vallavalitsuse vanemsotsiaalspetsialist Renee Rumm:
“Palju on asju, mida võiks käesolevast aastast meenutada, kuid toon siis välja olulisemad.
Eks see aasta algas suurte muutustega, seoses euro tulekuga tuli palju selgitustööd teha. Samuti hakkas vallas kehtima uus sotsiaaltoetuste maksmise kord. Kõik toetuseliigid viisime üle
Rõõm on kindlasti, et sotsiaalministri otsusega sai ka Kasepää vald elektriauto, mis peaks meie kasutusse jõudma uue aasta esimesel poolel. Kindlasti on palju kahtlejaid ja skeptikuid, kuid usume, et auto teeb meie töö kergemaks, seda just koduhooldustöötajatel.
Abisaajate arv suurt ei muutunud ja Kasepää vald maksab edasi matusetoetust ning toetame 1. klassi minejaid ja paljulapselisi peresid.
Et kuulun ka kahte MTÜ-sse, siis kordaminek on kindlasti, et sai taas teha suvel lastele laagrit, mis ka
Teise MTÜ kaudu sai tänu maavalitsusele ja KOP programmile rajada Kasepää valla rannaalale laste mänguväljaku.
Ära tahaks märkida kindlasti selle, et õnnestus taas, seda siis juba seitsmendat korda, Kalevipoja kala- ja veefestival. Vallas avati Peipsi järve elu tuba ja samovaride muuseum, mis omakorda on toonud valda palju külalisi, sealhulgas ka Eestis resideerivaid suursaadikuid.”
Saare vald
Voore Külalistemaja perenaine Jaanika Kalling
“Tänavune aasta ei erinenud palju eelnenutest, momendil ei tule meelde midagi väga erilist, mida esile tuua. Ehk kõige meeldivam uuendus meie ettevõttes oli uute köökide saamine, mis parandas töötingimusi ning tõstis ka tööindu.”
Põltsamaa vald
Ettevõtja, Põltsamaa vallavolikogu liige ja Kamari külavanem Indrek Eensalu:
“Minu jaoks oli üks olulisemaid ettevõtmisi Põltsamaa valla ja linna ühinemist käsitleva rahvahääletuse läbiviimine, samuti firma Geomedia koostatud ühinemisprotsessi majanduslikku poolt puudutava finantsanalüüsi esitlemine.
Oluliseks tuleb lõppeval aastal lugeda ka Lustivere kultuurimaja remondiga alustamist. Kamari paisjärve äärses suplusrannas sai tänavu olulise sündmusena teoks veetrall, mille rahvas väga hästi vastu võttis. Oluline oli minu arvates seegi, et Kamari noorkotkad ja kodutütred käisid esindamas Eesti riiki Norras toimunud võistlustel. Oluline oli ka laste mänguväljaku valmimine Kamaris. Ettevõtluse poole pealt on väga tähtis Õnne Piimakarjatalu uue lüpsilauda valmimine, samuti teadmine, et ettevõtluse jaoks on olnud suhteliselt rahulik ja stabiilne aasta. Pankrotte pole olnud ja koondamisi minu teada ka mitte. Pigem on tänavu inimesi tööle võetud.”
Lustivere hooldekodu juhatuse esimees Hille Uus:
“Minule tuleb tänavusest aastast esmalt meelde lõbus ja samas väga populaarne üritus Kamari Veetrall. Kui vaadata tagasi Põltsamaa valla külaseltside tegevusele, on mul hea meel sellest, et vald külaseltse jätkuvalt toetab. See pole öeldud mitte viisakuse pärast, vaid külaseltsi juhina tean, et paljudes Eesti paikades vald külaseltse ei toeta. Külaseltsi ja valla koostöös algas tänavu ka Lustivere kultuurimaja remont. Tahan tunnustust avaldada kõigile Põltsamaa valla ettevõtjatele sest neil läheb tõesti hästi. Kindlasti tuleb ära mainida Eskus tegutseva Õnne Piimakarjatalu uue lüpsilauda valmimine.”
Pajusi vald
Pajusi vallavolikogu esimees Toomas Teppo:
“Üks olulisi otsuseid on elektriauto kasutusele võtmine.. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajanduse arendamise infrastruktuuri programmi raames saime koos Põltsamaa valla ja Kolga-Jaani vallaga rahastuse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks. Aasta esimesel poolel jõudis Pajusi valla territooriumile fiiberoptiline kaabel, mis parandab meie vallas internetiühenduse kvaliteeti. Aasta lõpupoole saime trükist kätte Pajusi valla raamatu teise osa, mis haakus valla 20. aastapäeva pidustustega. Lõppeval aastal on aktiivset tegutsemist jätkanud nii Pajusi kui ka Tapiku külaselts, kus esimesel neist valmis oma külamaja. Tapiku külaseltsil said üles kangasteljed ja sealgi toimub väga vilgas tegevus. Aiduski tegutsetakse aktiivselt.
Meie valla jaoks oli kindlasti oluline Loopre-Lepiku talus läbi viidud rehepeksupäev, mis sai tegelikult teoks tänu Pajusi ettevõtja ja külaelu eestvedaja Lembit Paali initsiatiivile. Kui aasta alguses tõusis taas päevakorrale haldusreformi teema, siis pärast märtsis toimunud riigikogu valimisi arutelu sellel teemal vaibus. Hea meel on tõdeda, et aasta alguses üsna kahtlases seisus olnud valla eelarve tänu kokkuhoiumeetmetele aasta lõpuks ikkagi tasakaalu jõudis.”
AS Kaltsiit tegevdirektor Raivo Lehiste:
“Meie piirkonnas on lõppeval aastal valitsenud suhteline stabiilsus. Enam ei mõjutanud meie ettevõtmisi masu. Tänavu täitusid Pajusi valla planeeritud eelarve tulud. Meelde jääb ka Loopre-Lepiku talus teoks saanud rehepeksupäev.
Oluline oli ka Pajusi valla külamaja valmimine, mis annab tunnistust valla külaseltsi aktiivsest tegutsemisest. Samuti tuleb ära mainida valla traditsiooniline, tänavu juba neljandat korda teoks saanud mõisapäev.
Ettevõtjana pean oluliseks, et lõppeval aastal suutsime natuke kasvatada materjali müügimahtu, kuigi varud olid piisavalt suured ning neid on veelgi alles. Vahepeal oluliselt vähenenud müügimahtude tõttu olime me sunnitud 2010. aasta lõpus inimesi koondama. 2011. aastal olukord õnneks stabiliseerus.”
Põltsamaa linn
Põltsamaa Majandusühistu juhataja Jüri Männiksaar:
“Minu arvates on Põltsamaa linna jaoks oluline, et vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus praeguse projekti raames on kohe lõpule jõudmas. Tuleviku jaoks on nende trasside näol Põltsamaa jaoks tegemist väga suure tähtsusega objektiga. Sama võib öelda Põltsamaale rajatava päevakeskuse kohta, mille ehitus samuti üsna finiši lähedale on jõudnud. Oluline on seegi, et Põltsamaa linna ettevõtluses pole lõppeval aastal olnud suuremaid kõikumisi.
Meelelahutuse poole pealt teeb rõõmu, et Põltsamaa linn on uuesti leidnud üles oma varasema koostööpartneri Eesti Kontserdi, kellega korraldati üle mitmete aastate Põltsamaa lossihoovis heal tasemel tõsise muusika kontsert, mis minu arvates rahvale igati meeldis. Märgilise tähendusega olid ka suvel Põltsamaal aset leidnud üleriigilised käsitööpäevad. Oluline on Põltsamaa linna jaoks seegi, et linn on oma hea partneri Põltsamaa vallaga jõudnud ühinemisläbirääkimiste teemaga kaugemale kui kunagi varem.”
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula:
“Minu kui käsitööga tegeleva inimese jaoks oli lõppeval aastal kõige tähtsam üleriigiliste käsitööpäevade toimumine Põltsamaal. Isiklikult enda jaoks oli oluline see, et suutsin oma isikunäituse korraldada. Minu jaoks on positiivne tõdeda, et käsitööst on hakatud üha rohkem rääkima.
Põltsamaa linna seisukohalt on oluline, et Põltsamaa Fest ehk Põltsamaa lossikontsert üle mitmete aastate jälle teoks sai. Linnale on oluline, et vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus on praktiliselt lõpule jõudnud ja et päevakeskus on valmis saanud.”
