Olulisemaid sündmusi meie linnades ja valdades

Jõgeva linn

Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helge Maripuu  peab Jõgeval mullu toimunud olulisemaks sündmuseks heategevuskontserti “Kaunimad laulud” ja Alo Mattiisenile kuulunud klaveri taastamist. “Alo kui Jõgeva linna suurkuju vajab järgimist, on eeskujuks tulevastele tegijatele muusika- ja muuski vallas.


Oluline oli ka lasteaia Rohutirts rekonstrueerimine — vaid kõige väiksematele parimat pakkudes oleme head, nii väljendame oma usku, lootust ja armastust. Ehk ka noored lapsevanemad tajuvad sellega seonduvalt oma vastutust, mõistes, et kõige tähtsam algab neist endast. Seda ka tarbijaühiskonnas, mitte et tehke mu lapsest laps…
Tähtis oli samuti loodustoodete poe avamine. On aeg mõista, et vaid loodus pakub meile parimat, et olla kestlik.”

Jõgeva linnapea Kalmer Lain meenutas lahkuvast aastast eelkõige tublide inimestega tehtud tegusid, nagu lasteaia Rohutirts renoveerimine ja taasavamine, Alo klaveri renoveerimine, heategevuskontsert “Kaunimad laulud” ja raamatu “Ajaga silmitsi” väljaandmine, aga samuti ka Küüslaugufestival.

Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti asendaja Maie Puusepp ütles, et tal on eelkõige hea meel Jõgeva linnas töötavatest ja tegutsevatest kultuurivaldkonna elurõõmsatest ja tegusatest inimestest. “Tänu neile oli hingekosutavaid elamusi sündmustel ja kollektiivides. Aitäh, juhendajad, korraldajad, osavõtjad!

Iga aasta on omanäoline. Selja taha jääv 2010. lugemisaasta oli meile ikkagi keeruline. Kui aga näeme elu laiapõhjaliselt ja mõtleme tulevikkuvaatavalt, siis oleme tugevamad ja tuleme paremini toime. Rahvariide seelikutriipude toredus seisnebki selles, et mustale triibule järgneb kollane või roosa ja siis tuleb taas mõni tumedam toon. Kokku on kõik aga kirev ja rõõmus. See aitabki meeles hoida elu mängulist poolt.

Hea meel on, et Toomas Muru südamega tehtud töö viib meid lähemale äsja trükivalgust näinud mälestusteraamatus Alo Mattiiseni lühikesele ja täie leegiga põlenud elule. Et tänu koostööle ja headele annetajatele sai renoveeritud Alole kuulunud kabinetklaver ning toimus heategevuskontsert “Kaunimad laulud”. Need ettevõtmised on palju suurema tähendusega kui meie linna ja/või maakonna piirid või tänane päev. See on side olnu, oleva ja tuleva vahel.
Olgu aeg milline tahes, leib pikk või lühike, alati on ajas olemisse sisse mahtunud pikemaid ja lühemaid rõõmsavärvilisi vahepeatusi. Soovin rõõmsavärvilisi aegu!”

Puurmani vald

Puurmani vallalehe toimetaja Ell Maansoo ütles, et kui mõnel eelneval aastal oleks olnud võib-olla raske leida olulisemaid sündmusi ühe valla elus, siis 2010. aastal on valikute tegemiseks lihtne. “Terve rea pisimuutuste seas leida olulisemat võiks olla keeruline. Möödunud aastal oli aga meil selliseid muutusi-sündmusi, mis mõningal määral äratasid ka laiemat huvi. Pean silmas Puurmani lossis toimunud restaureerimistööde lõpetamist. See töö on kestnud aastaid, aga reljeefsemalt jäävad meelde lossi saalikorrusel toimunud muutused. Meil käib nüüd ka palju külalisi mujalt. Kuna muutusi on toimunud aastate jooksul mõisas palju, siis siit leiaks need kolm olulisemat kergesti.

Nimetaksin ka muutusi Sadukülas. Näiteks kooli maaküttele viimine, kergliiklustee valmimine ja raamatukogu akende ning katuse vahetus.

Ja olgu siis kolmandaks muutuseks elukvaliteedi oluline tõus asulasse euronõuetele vastavate vee- ja kanalisatsioonitrasside  valmimise läbi.

Isiklikus elus õnnestus mul 2010. aasta kevadel ilmutada järjekordne raamat koduvallast. Ilmus külaraamatute sarja Altnurga raamat. Töö käib Jüriküla ja Tõrve raamatutega.”

Puurmani vallavanem Rauno Kuus hindas lõppema hakkaval aastal enim mõisakompleksi kordasaamist. “Pikalt ette valmistatud tööd on nüüd lõpuks ka valmis saanud.

Veel on väga oluline, et rasketele aegadele vaatamata on suudetud toime tulla. Karmid lumeolud ja kõrged kütusehinnad pole pärssinud valda, oleme suutnud oma kohustused täita, sest tulud on laekunud planeeritult. Töökohad on meie inimestele siiski säilinud, olulisi suuri ettevõtteid pole pankrotti läinud ning koondamislaineid pole samuti suuri olnud. Kärpeid on paraku pidanud tegema kõik ettevõtjad.”

Puurmani Gümnaasiumi direktorit Tiina Oolot rõõmustab eelkõige kooli jätkamine gümnaasiumina. “Loomulikult tegi kogu kooliperele heameelt mõisahoone restaureerimistööde lõpp. Meie maja on nüüd tõeliselt kaunis. Veel on meil tugev ja ühtehoidev kollektiiv.”

Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja, Puurmani vallavolikogu liige Mart Tooming peab valla sündmuseks number üks ikka Puurmani lossi restaureerimist. On kena koht õpilastel õppimiseks ja vallas ürituste korraldamiseks.

“Oluline on ka Saduküla Põhikooli tegevuse lõpetamine kevadel ja Saduküla Lasteaed -Algkooli avamine sügisel – kurb fakt, mis näitab vaikset maaelu hääbumist. Lisaksin veel kergliiklustee ehitamise Sadukülas – lastel on turvaline koolis ja lasteaias käia ning samuti sportimisvõimaluste avardumine Sadukülas.”

Olulisemaid sündmusi meie linnades ja valdades

Pala vald

Monika Värv, Põhja-Eesti regionaalhaigla õde ja Pala valla isetegevuslane 

“Mööduvast aastast   jääb eriliselt meelde Pala valla Ungari sõpruspiirkonna külastamine segarahvatantsurühma Tuuritajad liikmena.

See oli äärmiselt huvitav, samas naljakas ja sündmusterohke reis väga-väga lõbusas, sõbralikus ja üksteisest hoolivas seltskonnas.  Märkimata jätta ei saa aga ka uuesti koolitee alustamist. Nimelt astusin Tartu  Tervishoiu Kõrgkooli õdede rakenduslikku kõrgharidust omandama. Elu on näidanud, et selleks, et tulevikus  läbi lüüa, tuleb tõsta oma konkurentsivõimet. Ei saa salata, et   rõõmu teeb ka väike ametikõrgendus   Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus töötan nüüd vastutava õena ühes selle raviasutuse operatsiooniblokkides.” 

Vahur Sepp, Pala valla ettevõtte OÜ V. S Kanarbik juhatuse liige

“Mõne nädala tagust lumetormi Monika on palju kirutud ja vannutud, kuid minule seostub selle loodusnähtusega mõndagi positiivset. Küllap vallavalitsuse poolse kiire organiseerimise tõttu lükati kiiresti lahti tee minu kodumajani. See tõestab infrastruktuuri ehk eestipärasemalt öelduna taristu toimimist. Loodusretke juhina juhendasin aga tormijärgsel päeval Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste ekskursiooni Tartumaal Palupõhja looduskoolis. Läksime metsa  ning märkasime retkel metssigade karja, kes meie lähenedes küll jalule tõusis ja liikuma hakkas. Lastele avanes aga võimalus uurida värsket metssigade aset. Suurte rühmadega matkates metsas tavaliselt ulukeid ei kohta.  Tavaliselt leitakse nende jälgi või väljaheiteid, mille põhjal on aga samuti võimalik mitmeidki järeldusi teha.

Metsamehena on minu tööks ka metsa kasvatamine, mis tähendab metsanoorendike ja metsakultuuride hooldamist. Tunnen rõõmu, et selles valdkonnas tegevust jätkus ja tööd pakkusid nii RMK kui ka erametsaomanikud. See toob mitmetesse peredesse leiva lauale ja kindlustab jätkuva hoolitsemise metsade eest. Minu arvates on  kogu Eesti mets üks suur rahvuspark ja meie Nokia on meie loodus.

Isiklikus elus oli aga heaks uudiseks see, et poeg Luua Metsanduskoolis pärast teatud vaheaega taas haridusteed jätkab.” 

Külaelu edendaja ja rahvamuusik Nõvalt Eha Uusen peab lõppeva aasta südantsoojendavaks sündmuseks katuse panemist kunagisele Nõva koolimajale, kus hoone korrashoiu ja  sealse huvitava  tegevuse eest hoolitseb praegu MTÜ Jõevalla Seltsing.

“Katuse paigaldamiseks saime projektipõhist toetust, mis maksti aga välja siis, kui töö  tehtud. Enne tuli laenu võtta, milleks külaelu patrioodid oma vara panti panid ja sellega piisavalt palju riskisid. Katuse renoveerimisele aitasid tõsiselt kaasa ka meie seltsingu eestvedaja Ave Kuslap ja Pala vallavalitsus.  Väga toredana jäi meelde ka memme-taadi jõulupidu, mida seoses Pala kultuurimaja remondiga Nõval peeti. Jõuluvana oli tore ja lahke ning pakke jätkus kõigile. Kultuuriliselt töiseks ja huvitavaks osutus ka aasta lõpp. Laulan ja mängin akordioni õdede Elkenite ansambli koosseisus. 25. ja 26. detsembril käisime koos Tartu puuetega inimeste segakooriga laulmas Rootsi sõitval laeval.” 

Torma vald

Torma puhkpilliansambli juht Peep Lõhmus:
“Möödunud aasta oli kohanemise aasta, seda nii töises kui isiklikus plaanis, pärast 15 aastat eemalolekut olen taas siinkandis tagasi .Torma sattumine oli puhtalt juhuslik, kuigi esivanemad on siitkandist pärit.

Kuna Torma on Eesti puhkpillimuusika häll, siis oli igati loogiline, et siin kaasa löön.

2009. aasta detsembris ellu kutsutud projekt Torma Puhkpilliansambel on kujunenud täiesti tegutsemisvõimeliseks.  Tunnen siirast rõõmu, et kasinatele majandusoludele vaatamata on nii Torma kool kui vallavalitsus ja vallavanem Riina Kull pidanud oluliseks puhkpillitraditsioonide jätkumise toetamist Tormas.

Möödunud aastal osalesin ansambli Pärnu Poisid koosseisus nn balkani muusika projektis nii Hansapäevadel Pärnus kui Viljandi folgil. Proovidetsükkel oli töine ja Pärnu vahet sõitmist tuli ette üle nädala. See tõi kaasa ka osalemise teistes projektides ja võimaluse mängida koos väga heade muusikutega.

 

Kultuurihuviline talupidaja Sadala kandist Sulev Tutt ütles, et talu põllumajandustootmist silmas pidades tegi lõppeval aastal rõõmu õnnestunud rapsikasvatus.

“Rapsipõllud on meil kolmandat aastat ning saagid on saadud üsnagi erinevad. 2010. aastal  oli keskmiseks talirapsisaagiks neli tonni hektari kohta, millega võib igati rahul olla. Kindlasti aitas saagikusele kaasa üle-euroopaliselt tuntud tehnoloogia kasutamine. Taluelus lööb tublisti kaasa ka poeg Mikk, kellel nüüd ka load auto ja kombaini juhtimiseks. Tema kohta sobiks lausa noorperemees öelda. Samas teeb rõõmu see, et Mikk on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa noorteliikumise eestvedajana. Tütar Kertu saabus lõppeval aastal tagasi Ungarist, kus ta oli vahetusõpilaseks. Mulle ja kogu perele valmistas rõõmu tema  edukas toimetulek välismaal ja ka koju naasmine.

Sadala kandi mehena pean meeldivaks ja väärikaks sündmuseks kohaliku rahvamaja renoveerimist ja sellele pühendatud pidu. Positiivse laengu olen saanud rahvamajas toimunud professionaalsete ja isetegevuslike teatrite etendustest  ja mitmetest teistestki kultuuriüritustest. Üle-eestilistest kultuurielust jättis mulle sügava elamuse Meeste tantsupidu Rakveres, kus meie peret esindas Mikk.” 

Carl  Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu nimetas 2010. aasta suursündmuseks isiklikus elus teist korda vanaisaks saamist.

 “Koolijuhina ja pedagoogina rõõmustan aga ennekõike selle üle, et Torma Põhikool sai sügiseks pärast renoveerimistöid uue näo. Kõige olulisemaks pean aga sealjuures tänapäevase sisustusega tööõpetuse klassi valmimist. Minu kodu on aga Kuremaal ja  meeldiv mälestus jäi ka  seal toimunud esimesest külapäevast.”

Kasepää vald

Kasepää vallavanem Jüri Vooder tõi välja augustis peetud kala- ja veefestivali, mis sellel aastal täiesti oma jõududega läbi viidi.

“Külastajate arv koos esinejatega jäi kuue tuhande kanti, mis näitab, et piirkond ja see üritus on jätkuvalt atraktiivsed.

Raja kultuurimaja amortiseerunud puitpõrandad said välja vahetatud uute vastu. Kultuurimaja tegutseb jälle seltsielu kohana, samuti toimuvad kõik valla suuremad üritused kultuurimajas. Olime vahepeal olukorras, kus valla jõulupeole tahtis tulla 120 inimest, aga meil ei olnud kõigile ruumi. Kelle siis öelda, et ära sina täna tule!

Kikita vanausuliste palvemaja sai tänavu uued aknad-uksed ja Raja vanausuliste palvela enamik siseruume värske kuue.” 

Tiheda lasteaia direktori Maris Rohtla jaoks oli samuti kõige tähtsam sündmus Kalevipoja kala- ja veefestival.

“Tähtis oli see sellepärast, et see on suureks reklaamiks vallale, sest Kasepää vald asub looduskaunis paigas. Peale selle oli võimalus nautida kohalikku kultuuri ja osta kohapeal kasvatatud-valmistatud tooteid. Peipsi ääre sibul või suitsulatikas ei vaja kommentaare.

Pean oluliseks Raja kultuurimaja renoveerimist. 2009. aasta lõpus oli minu suurimaks sooviks saada lasteaeda juurde  sõimerühm, milleks oli ka konkreetne vajadus. 2010. aasta 1. septembril avas sõimerühm uksed.” 

Mustvee linn

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm peab oluliseks sündmuseks linnapeavahetust kodulinnas.

“Samuti küttis Mustvees kirgi ning pani linna elanikud koos tegutsema muusika- ja kunstikooli õppemaks. Väga tähtis oli ka Mustvee kooli tüdrukute pälvitud Eestimaa uhkuse tiitel.” 

Mustvee raamatukogu juhataja Laidi Zalekešina jaoks oli üllatavalt vaikne, töiselt kiire aasta, mis möödus linnulennul. “Algas kultuurikeskuse ja raamatukogu kauaoodatud remont, mitu Mustvee asutust sai uue hingamise kaunite ruumide näol: Mustvee vanausuliste muuseum, Mustvee töötuba. Silma rõõmustasid “Lillepaadid” Mustvee sadamas ja Jõe tänaval. Tööalaselt oli mööduval aastal suurimaks kordaminekuks raamatufondi andmete sisestamine elektroonilisse kataloogi ja elektroonilise inventuuri läbiviimine.

Südantliigutav oli Eestimaa uhkuse gala, kus ka meie koolitüdrukuid tunnustati. See pani mõtlema, et ei ole vahet, kui väiksest kohast sa oled  — sinu teod räägivad sinu eest ja teevad sind suureks.” 

Jõgeva vald

Jõgeva vallavanem Enn Kurg rõõmustab, sest valla küla- ja kultuuriseltsid pole masule vaatamata pead norgu lasknud, vaid aktiivselt edasi tegutsenud ning küla- ja kultuurielu toimimas hoidnud. “Oluline on seegi, et meie kaua kavandatud ja arendatud veemajandusprojekt, mille tulemusena uuendatakse valla alevike ja suuremate külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, jõudis aasta lõpuks seisu, kus raha on olemas, otsused vastu võetud ning projekteerija ja ehitaja välja selgitatud. Nii et uuel aastal lähevad tööd käima ja seda kõigepealt Jõgeva alevikus.

Veel pean oluliseks seda, et meie vald ja selle asutused on oma eluga küll kokku hoides, aga samas eelarve piirides püsides hakkama saanud, nii et negatiivset lisaeelarvet meil aasta lõpus vastu võtta ei tulnud. Järelikult suutis volikogu eelarvet vastu võttes teha õigeid otsuseid.” 

Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski juhataja Margus Essi hinnangul kuuluvad kolmest  olulisemast sündmusest kaks haridus- ja üks majandusvaldkonda. “Haridussündmustest tõstaksin esile Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialisti Marika Prave eestvedamisel ning Jõgeva maa- ja linnavalitsuse kaasalöömisel märtsikuus Kuremaal korraldatud rahvusvahelist hariduskonverentsi “Hea kool — võrdsed võimalused”. See oli sisukas ettevõtmine, mis ületas kaugelt ühe valla vajadused. Ka teine haridusalane ettevõtmine on käivitunud Marika Prave eestvedamisel. Pean silmas Jõgeva Koolituskeskust, mille korraldatud kursustel saab täiendada oma oskusi inglise, vene, soome, prantsuse ja hispaania keele ning maalimise alal. Koolituskeskuse aktiivne start tuletab meelde, et õppimine on elukestev tegevus ega pea lõppema üldharidus- või kõrgkooli lõpetamisega.

Majandussündmustest on olulisim Weroli uue õlipressimishoone ehituse algus, mis on ilmne märk sellest, et see Eestile nii oluline ettevõte ei hakka uksi sulgema, vaid hoopis kasvab ja areneb.” 

Vaimastvere raamatukogu juhataja Maris Paasi meelest on kõige olulisem see, et ajal, mil kõik ümberringi masu käes ägavad, on Jõgeva vallas elu kulgenud stabiilselt, rahulikult ja ilma erilise tõmblemiseta.

“Oluline on seegi, et volikogu uus koosseis suutis oma esimesel tööaastal tõestada, et suudab valda hästi juhtida. Ikka kipud siis, kui “uus luud pühkima” hakkab, natuke kartma, et ega see äkki liiga hoogsalt pühi. Antud juhul seda ei juhtunud.” 

Saare vald 

Saare vallavanem Jüri Morozov peab olulisemaks Saare valla lasteaia ruumide valmimist Kääpal.  “Kui 2001. aastal oli Saare Vallavolikogu sunnitud sulgema Saare Põhikooli, siis kümme aastat hiljem räägime Kääpal uue haridusasutuse tegevuse algusest. Jaanuaris alustab Kääpal tööd lasteaia tavarühm 18 lapsele ja kuuene rühm erivajadusega lapsele.

2010. aasta kevadel avati Kalevipoja Teemapargis Krati seikluserada ja augustis toimusid Kääpal Saare valla Metsateatri suveetendused Elar Kuusi lasteraamatu “Välek Vibulane”  ainetel. Veikko Tääri poolt lavastatud etendus tõi Saare valda rahvast nii lähedalt kui kaugelt. Kõik see annab tunnistust, et Kalevipoja Teemapark elab ja areneb.

Negatiivse ja ehmatava uudisena tuli kevadel valitsuse otsus, mis seiskas Voore Noorteküla arendustegevuse. Nimelt keeldus valitsus riigi maa tasuta Saare valla omandisse andmisest. Kahe positiivse sündmuse kõrval teeb Saare valla inimestele (taoline probleem on kerkinud ka mujal) muret keskvalitsuse selline suhtumine maal elada soovivatesse noortesse ja regionaalpoliitikasse tervikuna. Aastaid tühja jäätmaana seisnud alale planeeritud noorte elamurajoon ei saanud valitsuse toetust.” 

Palamuse vallavanem Urmas Astel peab oluliseks, et pärast pikka ja keerulist ehitusperioodi sai renoveeritud Palamuse Gümnaasiumi hoone.


“Probleeme jagus nii ettevalmistustöödel kui ka ehitamisel-hankimisel ning neid jagub veel senini süsteemide häälestamisel. Emajõe Veevärgi esimese “tibu” või “munana” said pärast aastatepikkust hoovõtmist kahel viimasel aastal teoks ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonialased tööd Palamuse alevikus. Kahjuks venis ettevalmistusperiood pikaks ja ka majanduslangus ei löönud ehitushindu hindu nii alla, kui me lootsime, nii et kõiki planeeritud töid ära teha ei suudetud. Vana sai küll renoveeritud, ent soovitud koguses uut torustikku alevik ei saanud. Kolmandaks “pärliks” meie vallas seaksin kõhklematult Luua Metsanduskooli kogu tegevuse viimasel ajal — alates suurtest investeeringutest õpilaskodusse, klubisse, sööklasse ja töökojahoonesse ning parimaks tunnistamisega Eesti ametikoolide kvaliteedikonkursil.”
 

Palamuse Gümnaasiumi logopeed, vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Sirje Kiis ütles, et tänavust aastat jäävad Palamusel meenutama kolm valminud objekti: apteegimajas avatud noortekeskus, renoveeritud gümnaasiumihoone ja lasteaia taga korda tehtud jõeäär. “Kõik kolm objekti teenivad tegelikult üht eesmärki — et meie lapsed ja noored kasvaksid kaunis, puhtas ja korras keskkonnas ning muutuksid ka ise seeläbi paremaks.

Kultuuri- ja rahvaürituste poolelt tõstaksin esile juulis Palamusel toimunud maailma esimest Lutsu päeva, mis tõi kokku suure hulga rahvast lähemalt ja kaugemalt ning aitas värskendada palju ekspluateeritud Lutsu-temaatikat.” 

Tabivere vald

Tabivere lasteaia ja sotsiaalkeskuse juhataja Aune Sepp: “Kahtlemata oli meie vallas oluline sündmus Vudila mängumaa avamine suvel. Ometi sai ka siiakanti üks tore turismimagnet. Veel jääb pikemaks ajaks meelde tohutu lumi,  võimas kevadine suurvesi, kuum päike ja augustitorm, mis hektarite kaupa suuri puid murdis.

Olen rahul, et suutsin teha enda jaoks tähtsa otsuse ja vähendada uuest aastast oluliselt oma töökoormust.

Vanematele inimestele tegi aga riik lõppeval aastal kolm tegu, mis paraku negatiivsed. Alustati raha pommimist pensionide kojukandelt ja uuest aastast on see summa juba 72 krooni. Telefonid lülitati meil digisüsteemi. Seega, kui elekter ära läheb, on 15 minuti pärast ka lauatelefon tumm. Paljud jäid ilma ka televiisori vaatamise rõõmust, sest digibox ei edasta sageli signaali ja mitme puldiga on vanainimesel ikkagi keeruline opereerida. Need otsused ja ettevõtmised pole küll inimese hüvanguks. Soovin, et suudaksime ka uuel aastal selles kaoses iseendiks jääda, oma lähedasi kaitsta ning armastada.”

Tabivere Gümnaasiumi 8. klassi õpilasele Artur Aunapile jääb lõppev aasta kindlasti meelde kui reiside aasta. “Sain käia kevadel Inglismaal, suvel Lätis, Leedus ja Soomes. Augustis oli veel üks huvitav sündmus — olin kutsutud onutütre pulma, mis peeti Kalvi mõisas.

Veel jäid head mälestused noorteühingu Eesti 4H suvepäevadest, Jõgeva piirkonna laagritest ja ka tunnustusest: sain autasu kui Jõgevamaa 4H aktiivne liige 2010. aastal.

Detsembris tegin kaasa Vudila jõulumaal, seegi oli uus kogemus.”

Tabivere muusikakooli juhataja, Maarja-Magdaleena segakoori dirigendi Liia Koortsi hinnangul kujunebki aasta üheks olulisemaks sündmuseks enamasti aasta lõpp — jõulud ja aastavahetus. “Saad aja maha võtta, sõprade ja lähedaste inimestega koos olla.”  

Põltsamaa linn

Perearst Riho Pettai sõnul on lõppeval aastal kõige rohkem ära märkimist vääriv sündmus vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. “Hea, et trasside ehitamise käigus rekonstrueeritakse ka linna biopuhasti. Teisena nimetaksin SOS lasteküla peremajade valmimist käesoleva aasta kevadel. Kolmandana tuleb mainida noortekeskuse hoone valmimist Põltsamaal Veski tänaval.”

OÜ Lepe juhataja Leo Porkanen peab kolmeks kõige olulisemaks sündmuseks noortekeskuse ehitamist, ajakirjandusmuuseumi laiendamist ning Kuningamäel asuva spordikompleksi arendamist ja eelkõige suusamäe väljaehitamist, mis omakorda seostub Põltsamaa linnas käsil oleva vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamisega.

Muusikaõpetaja ja orkestrijuht Urmas Mägi nimetas esimesena SOS Lasteküla Eesti Ühingu eestvedamisel valminud maju. “Teisena on väga oluline Põltsamaal avatud noortekeskus, mis asub kaunilt renoveeritud hoones. Kolmandana tõstaksin esile ajakirjandusmuuseumi laiendamist.” 

Põltsamaa vald

Adavere raamatukogu juhataja Tiina Kull nimetas olulise asjana Põltsamaa vallas käesoleval aastal suplusranna valmimist Kamaris. “Teisena toon esile Põltsamaa valla külade päeva, mis tänavu sai teoks Lustivere külas. Adaverelasena tean, et meil laiendati uisurada ja samuti võin kinnitada, et meie uisutajad saavutasid tänavu väga häid tulemusi.”

MTÜ Umbusi Külaselts juhatuse liige Jane Kanter tõstaks esile Põltsamaa valla ja Põltsamaa linna ühinemiskõneluste tõsisema päevakorrale tõstmise ja selleks läbi viidud rahvakoosolekud. “Ühinemine on vajalik. Umbusi jõe tervendamisega võitis ehk kõige rohkem Lustivere küla, kuid ka Umbusi sai sellest palju kasu. Oma mätta otsast vaadatuna pean oluliseks, et me suutsime tänavu augustis ametilikult asutada Umbusi külaseltsi.” 

Jõgeva Põllumajandusameti peaspetsialist, Lustivere elanik Toivo Vihalem peab väga oluliseks Umbusi jõe tervendamist. “Teisena nimetaksin suplusranna rajamist Kamari paisjärve äärde. Kolmandana tahan ära mainida Kamari Haridusseltsi juhatuse liikmele ja küla sädeinimesele Liia Lustile antud Eestimaa uhkuse tiitli.”  

Pajusi vald

Pajusi külaseltsi juhatuse liige Aili Soolepp peab lõppeval aastal väga oluliseks mõisapargi taga asuva tiigi äärde rajatud supelranna valmimist. “Siiani polnud Pajusi valla Põltsamaa poolses osas elavatel inimestel kohta suplemiseks. Nüüd on see olemas koos ranna jaoks vajalike ehitiste ja rajatistega. Lisaks nimetaksin Pajusi külamaja renoveerimise alustamist. Kindlasti Pajusi mõisapäeva, kus peamiseks tõmbenumbriks on mõisaproua ja mõisapreili ning mõisahärra ja noorhärra valimine. Kolmandana nimetaksin sügisel Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse korraldatud ekskursiooni Järvamaale.”

Pajusi valla käsitöötegija Taimi Puus hindab Pajusi valla puhul seda, et vaatamata rasketele majandusoludele vald üldse alles on ning et valla koolid ja lasteaiad jätkuvalt tegutsevad. “Samuti tunnustan praeguse suure lumega talvel valla suutlikkust teid lahti hoida. Samuti tunnustan vallas tegutsevat firmat Eltor, tänu kellele valla inimesed hästi liikuma pääsevad.”

blog comments powered by Disqus