Lindepuud seob Loomingu Raamatukogu toimetusega juba pikem koostöö: tema tõlgituna on selles sarjas varem ilmunud näiteks Nobeli preemia laureaadi Czeslaw Miloszi “Vangistatud mõistus” ning Jerzy Pilchi “Muud mõnud” ja “Kange ingli tiiva all”.
“Toimetaja Anu Saluäär käis kord välja mõtte, et mõni Poola autori teos võiks selles sarjas igal aastal ilmuda ja nii see rida tasapisi pikenebki,” ütles Hendrik Lindepuu.
Et see just Tokarczuk on, kelle tekstid seekord “Loomingu” Raamatukogus ilmuvad, oli tõlkija valik. Konkreetsed jutudki valis tema välja ? tõsi, väikese mööndusega.
“Ühe jutu vahetasin algses valikus välja autori enda soovitusel: ta arvas, et see esindab tema loomingut natuke paremini,” ütles Hendrik Lindepuu.
Küsimusele, miks ta just Olga Tokarczuki tekstid tõlkida võttis, vastas ta, et Tokarczuk on tema meelest lihtsalt hea kirjanik.
“Seda, mis eristab head kirjanikku heast käsitöölisest, on väga raske sõnadega väljendada,” arvas Hendrik Lindepuu. “Hea kirjaniku tekstides on defineerimatu “miski” ? mingi müstiline võim. Konkreetselt Tokarczuki puhul oli minu jaoks aga huvitav ka see, et ta näeb maailma ja inimsuhteid naise vaatevinklist. Ja see on mehe omast üsnagi erinev. Ma ei taha sellega öelda, et naise kirjutatud kirjanduslik tekst oleks parem või halvem kui mehe oma, aga see on teistsugune.”
Ega Hendrik naisautoreid enne suurt tõlkinud olegi: ainult Wislawa Szymborska luulet, aga luule on sootuks teistsorti tekst kui proosa.
Mütoloogiline realism
Eesti lugejale oli 43-aastane psühholoogiharidusega Olga Tokarczuk senini veel üsna tundmatu autor, Poolas on ta aga üks sealse kirjanduse tuntumaid nimesid, kelle teoseid on tõlgitud 15 keelde. Peale jutukogu “Mäng mitmel trummil”, millest pärinevad Hendriku poolt eesti keelde tõlgitud tekstid, on Tokarczukilt ilmunud mitu romaani. Tema romaanidest rääkides on kriitikud hakanud kasutama sõnapaari mütoloogiline realism”. Tosin aastat tagasi ilmunud debüütromaanis “Raamatuotsijate rännak” võtab näiteks väike salavennaskond ette teekonna läbi XVII sajandi lõpu Prantsusmaa, et leida kusagil Püreneedes paiknevast mahajäetud kloostrist maagiline raamat, mille Jumal ise olevat jätnud Aadamale. Tegelikult leiavad aga kõik otsingutel osalenud midagi, mis neile senini võõras või tundmatu oli. Teose kohta kirjutas kriitika, et see olla kui Jorge Luis Borgesi jutustus, mis romaaniks lahti kirjutatud.
Tokarczuki tõlgituim teos on aga romaan “Eelaeg ja teised ajad” (1996; aasta hiljem ilmusid selle katkendid Loomingus), mille tegevus toimub eelajas ehk siis kirjaniku fantaasia loodud külas, mis asub universumi keskel ning kus inimesed sünnivad, surevad ja elavad justkui reaalses ajaloos, ent puutuvad kokku ka haldjate, kurja metsinimese ja muu müütilisega.
Südamelt ära
Pärast Tokarczuki juttude kirjastusele üleandmist pole Laiuse tõlkija töölaud tühjaks jäänud: kevadel tahab ta jätkuna enda algatatud poola autorite näidendikogumike sarjale välja anda Tadeusz Rozewiczi näidendid “Lõks”, “Vana naine haub” ja “Valge abielu”. Neist viimane on tõlgitud varem ja tosin aastat tagasi Elmo Nügeneni poolt ka Tallinna Linnateatris lavale toodud, kahe viimase kallal aga töö veel käib. Mis “Lõksu” ja “Vana naise…” võimalikku lavalepääsu puutub, siis selle kohta ei osanud Hendrik midagi öelda.
“Eesti teatriruum on üsna väike ning arvestatavaid lavastajaid, kes poola autorite isikupärase dramaturgiaga rinda võiksid pista, oli vähe ennegi, pärast Mati Undi lahkumist aga veel vähem,” ütles Hendrik Lindepuu. “Üks minu tõlgitud näidend jäigi nüüd n-ö ilma peale: tänavu jaanuaris pidi Vanemuises Mati Undi lavastatuna esietenduma Witold Gombrowiczi “Operett”, aga nüüd pole kedagi, kes selle ära teeks.”
Pärast Rozewiczi näidenditega mahasaamist lubas Hendrik mõneks ajaks tõlkijatööst puhkuse võtta ning pühenduda oma loomingule: tal on hingele kogunenud asju, mis vajavad kirjanduslikku vormi valamist. Paraku ei taha tal ei tõlketöö ega ka oma tekstid nii kiiresti edeneda kui ta tahaks, sest Laiuse noortel kergejõustiklastel, keda ta treenib, on ees rida tähtsaid võistlusi ning nendeks valmistumine nõuab nii aega kui ka vaimujõudu.
Möödunud aasta lõpus oli tal, muuseas autoriõhtu tema kunagise kodulinna Viljandis kunstisaalis. Viljandis ehk saab ajalehekioskist või mõnest raamatupoest osta ka “Loomingu” Raamatukogu, Jõgeval ei õnnestunud allakirjutanul sellist väljaannet paraku kusagilt leida. Nii et kes Lindepuu värsket tõlkekogumikku hankida tahab, peab selle tellima internetist või sõitma mõnda suuremasse linna.
RIINA MÄGI
