Meie tore väike selts on omakeskis mitmel koosolekul ja aruteluõhtul mõelnud, kuidas määratleda oma kodukohta toimunud haldusreformi tuultes. Tabivere vald lahkus Jõgevamaast ja muutus osaks suurest Põhja-Tartumaast. Kellena sealne rahvas end nüüd tunneb ja kas on püsiväärtusi, mida halduspiirid ei mõjuta? Uue aasta alguses seadsime endale eesmärgiks küsitluse teel välja selgitada, millised märksõnad seostuvad inimestel Vooremaa piirkonna ja nimega – mis on Vooremaal erilist, mis vääriks külalistele rääkimist ja näitamist ning mis koht see meie kodukant ikkagi on.
Küsitlus on üks osa Kohaliku Omaalgatuse programmist toetust saanud projektist “Omanäoline Vooremaa”. Projekti raames on juba toimunud ja toimuvad veel erinevad töötoad, kogutakse infot kohapärimuse kohta Eesti Rahvaluule Arhiivist ning kõige selle põhjal koostatakse veebiraamat.
Kalevipoja tegude maa
Küsitlusele vastas 51 inimest, kellest enamik vastajaid olid Tartu valla ja endise Tabivere valla elanikud (Tabivere, Äksi, Raigastvere, Juula, Lilu, Lähte), kuid küsitleti ka külastajaid, et teada saada, kuidas väljastpoolt vaataja meie kodukohta näeb. Kõige noorem küsitletu oli 11-aastane ja kõige vanem 82-aastane.
Küsimusele “Missuguse nimega võiks kutsuda meie elukohta?” vastas enamik küsitletutest (67%) Vooremaa, järgnesid Äksi (13%) ja Põhja-Tartumaa (12%). Huvitavamatest nimedest pakuti veel Saadjärve kant, Lohumaa, Voorede ja järvede maa, Kalevipoja tegude maa, Voorevere.
Piirkonnaga seostuvad märksõnad on üle pooltele vastajatele voored ja järved (vooreline, künkad, orud, viie järve maa, Saadjärv). Põhjus, miks inimestele siin elada meeldib, on ülekaalukalt ilus ja puhas loodus, mille olulisteks osadeks on voored ja järved (61%). 30% küsitletutest hindasid vaikust ja rahu, linnakärast eemalolekut. Piirkonda iseloomustavad ka toredad inimesed, Kalevipoja lood, Elistvere loomapark, Jääaja Keskus, Vudila, Äksi kirik, päikeseloojangud, linnurikkus, kalad, käänulised teed, põllud, looduslähedus, töökad inimesed, ilusad vaated. Mitmetele meeldib siin elada, sest siin on nende kodu ja ka seetõttu, et linn on lähedal. 10 inimest nimetasid ka piirkonna negatiivseid omadusi – pole ühistransporti, apteeki ega poodi; internet aeglane; postkastigi pole; teed kinni tuisanud; poed kaugel; omavalitsus kauge ja võõras; rahva käest ei küsita; piirkonna omapära ei ole.
Siinse toidukultuuri esindajaks sobib vastajate arvates kõige enam kohalikest järvedest püütud kala suitsetatult või praetult (33%) ja kartul (27%). Kartuliroogadest toodi välja lihtsalt kartul, ahjukartul, mundris ahjukartul, praekartul, mulgipuder ja kartulisalat. Kolmandal kohal on küpsetised – saiad, pirukad, kaneelikuklid, lihapirukad, kakukesed, pärmitaigna pannkoogid, tort. Mitmekordset mainimist leidsid ka õunad ja juurviljad.
Kõige populaarsem kohalik komme on pärimuslike tähtpäevade tähistamine – jaanipäev, mardipäev, kadripäev, küünlapäev (9 vastajat). Nooremate hulgas on populaarne traditsiooniline tegevus ujumine ja veemõnude nautimine. Vanemad inimesed mainisid sünnipäevi, koosviibimisi ja vanu kolhoosipidusid. Külastajad on märganud et piirkonnale on iseloomulik oma aeda purskkaevude ehitamine ja jäneste pidamine.
Äksi nõid kõige tuntum
Kõige tuntum inimene piirkonnas on Äksi nõid (11 vastajat). Talle järgneb O.W. Masing, kelle kohta teati, et ta on õ-tähe looja ja Äksi kiriku pastor. Palju mainiti ka Oskar Lutsu ja tema loodud tegelasi. Mitmel korral mainiti Raigastvere kiviktaimla rajajat ja õpetajat Karl Maldarit, rahvapärimuse uuriat Reet Hiiemäed ning Kalevipoega.
Piirkonna tutvustamiseks ja esile tõstmiseks pakuti välja kõige rohkem matkade korraldamist ja sotsiaalmeedias lõbusate videote levitamist. Matkad peaksid tutvustama Vooremaa loodust ja kultuurilugu, pühapaiku, järvi ja mõisaid. Sooviti avada rohkem ligipääsu ja vaateid järvedele – rohkem ujumispaiku, avada kallasrajad, tagada ligipääs kõikidele järvedele. Viis inimest arvasid, et ei ole vaja üldse piirkonda reklaamida, et säiliks rahu, vaikus ja looduslähedus. Pakuti ka välja, et ratsabaas, kohvik, loomapark, Vudila, Jääaja Keskus ja Kalevipoja Koda võiks teha rohkem ühisüritusi.
Küsimusele, milliseid piirkonnale iseloomulikke aspekte oleks vaja rohkem esile tõsta, vastati ükaalukalt, et järvi ja järvedega seonduvalt pärimust, näiteks tutvustada Saadjärve tekkimise lugu. Soovitati levitada lugusid Kalevipojast ja Äksi nõiast ning mõisnikega seotud lugusid. Maastikul tuleks märgistada Kalevipojaga seotud paiku, pühapaiku ja “Kevade” filmivõtete paiku. Esiletõstmist väärivad kohad on veel Tormi mägi ja mets koos metsakuklaste kolooniaga, Igavere postijaam, Äksi villavabrik ja Äksi kalmistu.
TRIIN VEBER, MTÜ Loomemõis juhatuse liige
