Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus kõneles alushariduse seminaril arenguliste erivajadustega lastest ning tema jutt oli ühtaegu asjatundlik, mõtlemapanev ja vaimukas.
“Oleks see minu teha, ma lammutaksin õppekava lasteaia küljest üldse lahti,” kinnitas Kallavus. “Lasteaias on palju tähtsam tegelda laste isiksusliku ja sotsiaalse arendamisega, õpetada jõutakse neid koolis küll ja küll.”
Tiina Kallavuse sõnul on lasteaias ja koolis tänapäeval üht või teist laadi erivajadusega lapsi üha rohkem, aga paljud neist pole sünnipäraselt erivajadusega, vaid nende käitumis- jm häired tekivad elu jooksul. Kui lapsele ei panda kodus piire, kui talt nõutakse iga päev erinevaid asju jne, ei oska laps adekvaatselt reageerida. Ta muutub tundlikuks, jonnakaks, hakkab vanematega manipuleerima ning ajapikku areneb tal välja depressioon.
“Kui varem peeti depressiooni tunnuseks apaatsust, jõuetust, siis tänapäeva depressioon on agressiooni nägu ja vastupidi. Ning depressiooni esineb üha noorematel,” ütles Tiina Kallavus.
Tema sõnu kehtib koolis ja lasteaias reegel, et mida rohkem tegelda probleemse lapse vanemaga, seda vähem on vaja “maadelda” lapsega. Vanemaga heade suhete kujundamise oskus on väga vajalik juba seepärast, et ilma hea suhteta soovitajasse ei võta vanem vastu ühtegi kasulikku soovitust.
Tiina Kallavus tõdes, et me oleme kehvad kiitjad, sest meid ennast on lapsepõlves vähe kiidetud. Aga käitumist on võimalik muuta ainult positiivse sõna kaudu.
“Terve Eesti on minu meelest positiivse sõna näljas,” tõdes Tiina Kallavus.
RIINA MÄGI
